TÄNA AJALOOS ⟩ Tööd alustas Eestimaa Päästmise Komitee (1)

teadus.postimees.ee
Copy
Kunstnik Maximilian Feichter Maksolly maal kujutab Päästekomitee liikmeid Eesti Vabariiki välja kuulutamas
Kunstnik Maximilian Feichter Maksolly maal kujutab Päästekomitee liikmeid Eesti Vabariiki välja kuulutamas Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Eesti Maanõukogu lõi Eestimaa Päästmise Komitee ja andis ühtlasi sellele kogu riikliku võimu.

Samal päeval võeti vastu ka otsus iseseisva Eesti Vabariigi loomise kohta mida Päästekomitee, nagu organit ka tuntakse, ette valmistama pidi. Päästekomitee liikmed oli Konstantin Päts, Jüri Vilms ka Konstantin Konik, kõigil võrdne staatus.

Päästekomitee tegutses olukorras, kus riigi eri osasid okupeerisid kas Nõukogude või Saksa riigi väed. Seega oli tegevus varjatud. Komitee kasutas konspiratiivkorterit aadressil Suur-Tartu maantee 11, kus töötati välja «Manifest kõigile Eestimaa rahvastele».

Pärast iseisvuse välja kuulutamist nimetas päästekomitee ametisse Eesti Ajutise Valitsuse eesotsas Konstantin Pätsiga.

19. veebruari sündmused Eestis:

1905 – Tartu Ülikooli aulas toimus revolutsioonisündmuste taustal esimene protestimiiting, mille tõttu katkestasid üliõpilased 1. septembrini (vkj) õppetöö.

1908 – Imaveres asutati Eesti esimene piimaühistu.

1928 – Tallinnas avati Eesti esimene raadionäitus.

1932 – Riigikogu nimetas ametisse riigivanem Jaan Teemanti valitsuse.

1934 – Oskar Kask valiti tagasi Pärnu linnapeaks, palgaga 320 krooni kuus.

1934 – Peeter Madisson valiti Otepää alevivanemaks.

1939 – lõppesid Zakopane suusatamise maailmameistrivõistlused, kus eestlasi rahapuuduse tõttu ei osalenud.

1987 – NLKP Keskkomitee peasekretär Mihhail Gorbatšov alustas ametlikku visiiti Eestis.

1990 – Paide maakond ja Haapsalu maakond nimetati ümber Järva maakonnaks ja Lääne maakonnaks.

Ja maailmas:

197 – Lugdunumi lahingus purustas Vana-Rooma keiser Septimius Severus usurpaator Clodius Albinuse väed. Väidetavalt oli tegu suurima ja veriseima Rooma vägede vahel peetud lahinguga, kus osales kokku kuni 150 000 sõdurit.

528 – Bütsantsi keisri Justinianus I käsul alustati seaduste kogu Corpus Iuris Civilis koostamist.

607 – Roomas valiti paavstiks Bonifatius III.

1600 – teadaolevalt ägedaim vulkaanipurse Lõuna-Ameerikas, kui Peruus elustus kihtvulkaan Huaynaputina.

1674 – Inglismaa ja Hollandi vahel sõlmitud Westminsteri rahu lõpetas kolmanda Inglise-Hollandi sõja ja kinnitas lõplikult Põhja-Ameerikas asuva Uus-Hollandi koloonia ülemineku Inglismaa valdusesse.

1800 – Napoléon Bonaparte majutus Tuileries´sse.

1803 – Napoléon Bonaparte andis välja vahendusakti, mille alusel likvideeriti aastatel 1798–1803 Šveitsi aladel eksisteerinud Helveetsia Vabariik ja kehtestati Šveitsi uus põhiseadus, mis laiendas oluliselt kantonite võimupiire.

1819 – William Smith avastas Lõuna-Shetlandi saared.

1878 – Thomas Alva Edison esitas Ameerika Ühendriikides fonograafi patendi.

1915 – Esimene maailmasõda: algas Gallipoli lahing.

1945 – Teine maailmasõda: 30 000 Ameerika Ühendriikide merejalaväelase maabumisega 21 000 Jaapani sõduri poolt kaitstaval Iwo Jima saarel Vaikses ookeanis algas üks verisemaid lahinguid sõjas Jaapani vastu.

1954 – Krimmi oblast anti Vene NFSV koosseisust Ukraina NSV koosseisu.

1984 – uus konkordaat Vatikani ja Itaalia vahel, millega katoliku kirik kaotas oma positsiooni Itaalia riigikirikuna.

2004 – Leedu parlament algatas president Rolandas Paksase ametist tagandamise menetluse presidendi sidemete tõttu organiseeritud kuritegevusega.

Kommentaarid (1)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles