Video: maailma pikimast veealusest koopast leiti jäänuseid maiade kõrgkultuurist

Hans Alla
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tuuker uurimas Sac Actuni ja Dos Ojose koobastest leitud ürgkaru skeletti
Tuuker uurimas Sac Actuni ja Dos Ojose koobastest leitud ürgkaru skeletti Foto: HO/AFP/Scanpix

Mõned nädalad tagasi avastati Mehhikos, et kaks niigi hiiglasliku vett täis koopasüsteemi Sac Actun ja Dos Ojos on omavahel ühendatud ning tegemist on maailma suurima veega täitunud koopaga. Kuid teadlased pole istunud käed rüpes ning tuukrid on usinalt koopaid uurinud ning avastanud.

San Actuni ja Dos Ojose koopad asuvad Yucatani poolsaarel, kus kunagi õitses maiade rahva kultuur. Yucatani poolsaar koosneb suures osas platoost ning seega laastavad seda Kesk-Ameerika ala tihti põuad, kui vesi lihtsalt ei jõua nõnda kõrgele kui inimeste ja looduse jaoks vaja on. Arheoloogid ning geoloogid teoretiseerivad, et maa alused jõed ning koopad pidid sellistel perioodidel olema asendamatu väärtusega veeallikas nii inimestele kui loomadele.

Seda võimalust kinnitavad ka koopast leitud säilmed. Näib, et koopasüsteemi on kasutatud nii loomade ja inimeste poolt pikka aega. Vanimad leitud inimluud pärinevad 9000 aasta eest ning ohtralt leiti ka maia kultuuri aegseid luid ning artefakte, nende hulgas kirju koobaste seintel ning pühamuid jumalatele. Põuaaegadel pidi tänaseks täiesti veega täidetud täis koobastes olema ruumi nii inimeste kui loomade tegevuseks. Vesi pidi kuivadel aegadel olema tunduvalt madalamal kui täna.

Kuival Yucatanil tänaseni elavate maiade kultuuris ning religioonis olid koopad ning vesi tähtsal kohal. Koopast leiti maiade postklassikalisel perioodil (950-1539 pKr.) austatud jumaluse Ek Chuaj'i altar. Ek Chuaj, ajaloolastele tuntud ka kui jumal M, oli kaupmeeste ning rändurite jumal keda seostatakse ka sõjapidamisega.

Savimask, mis kujutab maiade kaupmeeste jumalat Ek Chuaji'i
Savimask, mis kujutab maiade kaupmeeste jumalat Ek Chuaji'i Foto: HO/AFP/Scanpix

Koopast leitud ohtrad loomsed säilmed sisaldavad jälgi nii elevantide välja surnud sugulastest gompoteeridest kui hiidlaisikutest ja karudest, kes kondasid Põhja- ja Kesk-Ameerikas ringi kuni 10 miljonit aastat tagasi. Muust maailmast ära lõigatud veealustes koobastes säilivad muistsed luud ning inimeste loodud artefaktid suurepäraselt ning teadlased loodavad teha täiendavaid avastusi. Koobaste ulatus teeb töö küll ajamahukaks kuid tegemist on maailmas ainulaadse leiukohaga, mis võib endas peita palju huvitavat nii maiade kultuuri kohta kui Yucatani poolsaare loodusloo kohta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles