Uuring: selgus vampiirnahkhiirte kummalise dieedi saladus

Harilik vampiirnahkhiir Desmodus rotundus

FOTO: HO/AFP/Scanpix

Kuigi kirjanduses ning rahvakultuuris on verd imevad monstrumid levinud tegelased elavad imetajatest üksnes veredieedil vaid kolm Ladina-Ameerika nahkhiireliiki. Bioloogidele on selline evolutsiooniline valik pakkunud palju peamurdmist, sest veri üksi on kaunis kehv toiduaine.

Veri sisaldab suhteliselt vähe süsivesikuid ning vitamiine aga suurtes kogustes soola, rauda ja lämmastikku. Kolm vampiirnahkhiirte liiki toituvad eranditult imetajate kehadest imetud verest, mis teeb nende toidulaua kaunis vaeseks. Ajakirjas Nature ilmunud uuringus seletavad bioloogid eesotsas Lisendra Zepeda Mendozaga, kuidas see näiliselt nurjumisele määratud evolutsiooniline valik lubab vampiirnahkhiirtel looduses edukas olla.

Põhjus peitud vampiirnahkhiirtele omapärases genoomis. Kuigi vampiiride genoom on sama pikk kui teistel taolistel liikides on selles tunduvalt rohkem «vabu» geene ehk DNA transponeeruvaid elemente. Need DNA osad võivad vastavalt sisendile muuta oma asendit. Uurides hariliku vampiirnahkhiire (Desmodus rotundus) genoomi, leidis Mendoza juhitud uurimisrühm, et suur osa loomade DNA transponeeruvatest elementidest asub genoomi järkudes, mis tegelevad immuunsüsteemi ja ainevahetusega.

Desmodus rotundus ehk harilik vampiirnahkhiir Ladina-Ameerika vihmametsas

FOTO: Pascual Soriano/AFP/Scanpix

Vere söömisel on ka teisi puudusi peale madal toiteväärtuse. Imetajate veri sisaldab märkimisväärse koguse viiruseid ja teisi haigustekitajad, mida peremeeslooma immunsüsteem ohjas hoiab. Seni on mõistatuseks jäänud, miks vampiirnahkhiired verd süües neist ei nakatu. Siinkohal aitab muidugi eelnevalt mainitud paindlik immuunsüsteem aga ka loomakeste enda mikrobioom ehk bakterid kes elavad nahkhiirte seedekulglas.

Vampiirnahkhiirte kõhtudes elab muljetavaldav kogus baktereid, kes aitavad loomadel oma äärmuslikku toitu seedida. Leiti mitmeid virofaage ehk viirustest toituvaid baktereid ja muu hulgas ka baktereid mis teistes loomades põhjustavad haigusi. Nahkhiirte kõhufauna aitab neil vastu panna veres leiduvatel viirustele ning omandada ja töödelda liigseid mineraalaineid, näiteks rauda.

Kuna vampiirnahkhiired on ainsad imetajad maailmas, kes toituvad eranditult verest, pole neil oma toidu leidmiseks vaja võistelda. Edukalt spetsialiseerudes on vampiirnahkhiired sisuliselt välistanud toidu pärast võistlemise. Loomadel on eripärased žilettteravad hambad ja hüübimist takistav sülg, mis lubab neil segamatult magavate loomade verd süüa. Vampiirnahkhiirte puhul on täheldatud kaunis lahket välja oksendatud toidu jagamist suguvendadele, kes öö jooksul kõhtu täis ei saanud.

Populaarne

Tagasi üles