Täna ajaloos 22.02: Mahtra sõjas ülestõusnuid karistati karmilt

Mahtra sõja mälestusmärk

FOTO: Peeter Langovits/Postimees/Scanpix

Mahtra sõda oli 1858. aastal toimunud Juuru kihelkonna talumeeste ülestüus mõisnike vastu mis suruti sõjaväe karistussalga poolt vägivaldselt maha.

Juuru mehed tõusid üles samal aastal välja kuulutatud talurahvaseaduse rikkumise vastu. Talupoegadel kästi teorenti maksta abiteo vormis, mis uue seaduse järgi enam teomeeste kohustuste hulka ei kuulunud.

22. veebruaril 1859. aastal karistati ülestõusnuid kes mässu maha surumisel elu ei kaotanud. Kõige karmimad karistused anti Ado Andreile ja Peeter Olanderile. Kummalegi anti kadalipus tuhat hoopi ning saadeti kahekümneks aastaks sunnitööle, seejärel asumisele Siberisse.

Kolm mässuliste juhtidest kohtu alla ei jõudnud, sest kaks neist tapeti ülestõusu maha surumise käigus ning kolmas sooritas enesetapu.

22. veebruari sündmused Eestis:

1576 – Liivi sõda: Läänemaale tunginud Vene väed vallutasid Haapsalu.

1927 – riigivanem Jaan Teemanti teine valitsus teatas tagasiastumisest. Uus valitsus sama riigivanema juhtimisel kinnitati ametisse 4. märtsil.

1931 – Eesti jääpallimeeskond võitis kodus sulajää oludes Lätit 8:1.

1931 – Eesti meister Aleksander Mitt jäi Helsingis kiiruisutamise MM-il ühel distantsil viimaseks ehk 20. kohale.

1935 – Karl Terras ja Ado Anderkopp kirjutasid alla Oru lossi riigile üleandmise lepingule.

1937 – Linnusaaduste Tootjate ja Müügiühingute Keskliit «Eesti Munaeksport» astus tegevusse.

1938 – Eesti Vabariigi 20. aastapäeva vastuvõtt, kus Johan Laidoner autasustas 19 Eesti laskesportlast kuldkäekellaga.

1982 – lugejatele avati Tartu Ülikooli Raamatukogu uus peahoone.

1988 – Eesti Muinsuskaitse Selts alustas mälestuste kogumise kampaaniat.

1994 – Riigikogu võttis vastu resolutsiooni, millega taotleti, et Venemaa tunnistaks Eesti okupeerimist NSV Liidu poolt.

1995 – Belgia pealinnas Brüsselis lõppesid Eesti ja Euroopa Liidu assotsieerumiskõnelused. Kõneluste tulemusel anti Eestile õigus saada EL assotsieerunud liikmeks ilma üleminekuperioodita.

1996 – haridus- ja kultuuritöötajate streik, millest võttis osa umbes 8000 inimest. Nõuti lubatud palgatõusu, mitmed kultuuri- ja haridusasutused olid suletud.

Ja maailmas:

1281 – krooniti paavstiks prantsuse kardinal Simon de Brie, kes võttis omale nimeks Martinus IV.

1288 – krooniti paavstiks itaalia kardinal Girolamo Masci, kes võttis omale nimeks Nicolaus IV.

1653 – Venemaal algas patriarh Nikoni kirikureform.

1680 – Pariisis põletati oma aja kuulsamaid mürgitajaid Catherine Montvoisin, hüüdnimega La Voisin.

1744 – Austria pärilussõda: Vahemerel leidis aset Touloni lahing Prantsuse-Hispaania ja Suurbritannia laevastike vahel. Jose Navarro 27 laevast koosnev ühendlaevastik sundis 24. veebruariks 30 laevast koosneva Briti laevastiku taganema Itaaliasse.

1797 – viimane sissetung Briti saartele, kui prantsuse väed randusid Walesis.

1819 – Hispaania müüs Florida 5 miljoni USA dollari eest Ameerika Ühendriikidele.

1848 – Pariisis puhkes ülestõus Juulimonarhia vastu.

1882 – taasloodi Serbia kuningriik.

1889 – Ameerika Ühendriikide president Grover Cleveland andis Põhja-Dakotale, Lõuna-Dakotale, Montanale ja Washingtonile osariigi õigused.

1901 – heideti vene kirjanik Lev Tolstoi jumalateotuse eest õigeusu kirikust välja.

1915 – Esimene maailmasõda: Saksamaa alustas piiramatut allveesõda, mis tähendas vastaste kaubalaevade ette hoiatamata uputamist allveelaevade poolt.

1943 – Saksamaal Münchenis mõisteti surma ja hukati vastupanuliikumise «Valge Roos» (Weiβe Rose) liikmed Hans Scholl, Sophie Scholl ja Christoph Probst.

1958 – Egiptus ja Süüria moodustasid ühise riigi. See eksisteeris Ühendatud Araabia Vabariigi nime all aastani 1961.

1968 – avati NSV Liidu polaarjaam Bellingshausen.

1979 – Saint Lucia kuulutas ennast Suurbritanniast sõltumatuks.

2000 – Ukrainas kaotati surmanuhtlus.

2002 – Angolas langes lahingus valitsusvägedega mässulise liikumise UNITA juht Jonas Savimbi.

Populaarne

Tagasi üles