iDeal kampaania

Täna ajaloos 23.02: loeti ette «Manifest kõigile Eestimaa rahwastele»

FOTO: Teataja / Digiteeritud eesti ajalehed / Avalik omand

1918 – Pärnus Endla teatri rõdul luges Maanõukogu liige Hugo Kuusner esmakordselt avalikult ette Eestimaa iseseisvuse manifesti.

Dokument trükiti Eesti Maarahva Liidu Pärnu Maakonna-Komitee esimehe August Jürmanni tellimisel. Aleksander Jürvetsoni trükikojas korraldas manifesti ladumist ja trükkimist Aleksander Jürvetsoni naine Maria Jürvetson. Manifest kleebiti Pärnus kiires korras üles.

Manifesti esimene avalik ettelugemine toimus 23. veebruaril 1918 kell kaheksa õhtul Pärnus Endla teatri rõdult[1]. Manifesti luges linnakodanikele ja Eesti pataljoni sõduritele ette Maapäeva pärnakast saadik Hugo Kuusner. 24. veebruaril loeti manifest ette Toris ja Viljandis ja 25. veebruari Tallinnas ning Paides.

Selle sündmuse põhjal taotles Hugo Kuusner 23. veebruaril 1937 Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamist 21. või 23., aga mitte 24. veebruaril. Riigiarhiivi direktor Gottlieb Ney leidis, et «...peab jõudma otsusele, et Eesti vabariigi algpäevaks tuleb pidada 24 veebruari 1918, s. o. päeva mil pealinnas kuulutati välja iseseisvus ja mil ka tegelikult läks kõrgeim võim selleks valitud organite (esialgu Päästekomitee, siis ajutise valitsuse) kätte.»

23. veebruari sündmused Eestis:

1582 – Liivi sõda: Tartusse saabus Poola suurhetman Jan Zamoyski oma vägedega, et järgmisel päeval linn venelastelt vastavalt Jam-Zapolski vaherahu tingimustele üle võtta.

1839 – Friedrich von Schubert immatrikuleeriti Eestimaa rüütelkonda.

1874 – sündis Konstantin Päts

1911 – Eesti meistrivõistlused kiiruisutamises: esimest korda oli kavas 10 000 m jooksu distants, mille võitis ajaga 23.46,6 Johannes Villemson.

1918 – Pärnus Endla teatri rõdul luges Maanõukogu liige Hugo Kuusner esmakordselt avalikult ette Eestimaa iseseisvuse manifesti.

1918 – toimus Keila lahing, mida koos samal päeval aset leidnud Pihkva lahinguga peeti Punaarmee sünnipäevaks.

1929 – sündis astronoom ja akadeemik Jaak Einasto.

1934 – Theodor Rõuk esitas Andres Larka, Hendrik Vahtramäe Johan Laidoneri ja August Jürman Konstantin Pätsi Riigivanema kandidaadiks 22. ja 23. aprilliks ette nähtud Riigivanema valimisteks.

1934 – algas kandidaatide esitamine VI Riigikogu valimisteks.

1934 – August Maramaa valiti tagasi Viljandi linnapeaks.

1935 – esimese (siis teadaolnud) eestikeelse raamatu trükkimise 400. aastapäeva tähistamiseks kuulutati välja raamatuaasta.

1935 – avati Eesti Meremuuseum.

1936 – algas 25. veebruarini kestnud rahvahääletus Rahvuskogu kokkukutsumiseks. Rahvuskogu kokkukutsumine kiideti ülekaalukalt heaks (474 218 häält poolt, 148 824 vastu).

1936 – Angerburgis toimusid Euroopa meistrivõistlused jääpurjetamises, kus klassis Monotüüp XV said eestlased kolmikvõidu.

1937 – saabus Eesti Vabariigi 19. aastapäeva pidustustele NSV Liidu armee kindralstaabi ülem, marssal Aleksandr Jegorov.

1937 – Riigivanem Konstantin Päts nimetas Johannes Klesmenti oma peaesindajaks Rahvuskogu juurde.

1941 – riigipühana tähistati Punaarmee aastapäeva.

1949 – sündis füüsik Jaak Kikas

1951 – sündis laulja Mait Maltis

1954 – Nikita Hruštšovi kõne NSV Liidu teraviljatootmise edasisest suurendamisest ning uudis- ja jäätmaade kasutuselevõtmisest, millest lähtudes asus juba 25. märtsil Tallinnast Kasahstani poole teele umbes 200 noort uudismaaharijat.

1955 – sündis arheoloog Ain Mäesalu.

1977 – sündis suusataja Kristiina Šmigun.

1990 – Eesti NSV Ülemnõukogu tühistas konstitutsiooniparagrahvi, mis sätestas kommunistliku partei juhtiva rolli ühiskonnas.

1994 – Prantsusmaal Strasbourgis algasid Eesti ja Euroopa Liidu vabakaubandusläbirääkimised.

1996 – Moskva patriarhaat katkestas suhted Konstantinoopoli patriarhaadiga vastuseks viimase otsusele võtta Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik taas oma jurisdiktsiooni alla.

2004 – Tartus avati August Traksmaa bareljeef.

2004 – Tartus avati Jaan Kruusi bareljeef.

2005 – Eesti Draamateatri uueks direktoriks sai Kristian Taska.

Ja maailmas:

1455 – Gutenbergi piibli ilmumise kokkuleppeline kuupäev.

1574 – Prantsusmaal algas viies sõda hugenottide vastu.

1660 – Rootsi kuningaks sai Karl XI.

1766 – Lotringi hertsogiriik liideti Prantsusmaaga.

1820 – Suurbritannia pealinnas Londonis paljastati vandenõu Briti valitsuskabineti liikmete mõrvamiseks. Vandenõulaste kohtumispaiga järgi sai see tuntuks Cato tänava vandenõuna (Cato Street Conspiracy).

1836 – Mehhiko armee asus piirama Texase mässajate valduses olevat Álamo kindlust. Algas Alamo lahing.

1847 – Ameerika-Mehhiko sõda: USA võitis Mehhikot Buena Vista lahingus.

1854 – Bloemfontaini konventsiooniga tunnistas Suurbritannia lõplikult buuride Oranje Vaba Riiki (Oranje Vrystaat) iseseisva riigina.

1855 – suri matemaatika suurkuju Carl Friedrich Gauss

1870 – Ameerika Ühendriikide armee loovutas kontrolli Mississippi osariigi üle tsiviiladministratsioonile. Osariik oli sõjaväe valitseda alates Ameerika kodusõja lõpust aastal 1865.

1878 – sündis ukraina futuristlik maalikunstlik Kazimir Malevitš

1887 – Prantsuse Rivierat tabas ulatuslik maavärin, kus hukkus 2000 inimest.

1893 – Rudolf Diesel sai patendi diiselmootorile.

1898 – Émile Zola vangistati pärast «J'accuse'i» ilmumist.

1903 – Kuuba andis Ameerika Ühendriikidele püsivalt rendile Guantánamo lahe piirkonna suuruses 116 km².

1904 – Ameerika Ühendriigid omandasid Panamalt 10 miljoni USA dollari eest Panama kanali tsooni.

1905 – Paul Percy Harris asutas Chicagos esimese Rotary klubi.

1918 – toimus Keila lahing, mida koos samal päeval aset leidnud Pihkva lahinguga peeti Punaarmee sünnipäevaks.

1919 – Benito Mussolini asutas Itaalias Rahvusliku Fašistliku Partei (Partito Nazionale Fascista).

1934 – Belgia kuningaks sai Léopold III.

1941 – Glenn T. Seaborg tootis ja isoleeris esmakordselt plutooniumi.

1944 – Nõukogude Liidus algas tšetšeenide ja inguššide küüditamine Sise-Aasiasse. Küüditati kogu rahvas.

1945 – Teine maailmasõda: Ameerika Ühendriikide väed vallutasid jaapanlastelt Filipiinide pealinna Manila.

1945 – Türgi kuulutas sõja Jaapanile ja Saksamaale.

1945 – suri vene kirjanik Aleksei Tolstoi

1947 – asutati Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon (ISO).

1965 – Mossad mõrvas Läti aviaator-konstruktori Herberts Cukursi.

1966 – Süürias tuli riigipöördega võimule Nureddin al-Atassi valitsus.

1970 – loodi Guyana kooperatiivne vabariik.

1981 – Hispaanias nurjati sõjaväeline riigipöördekatse.

1982 – Gröönimaal toimunud nõuandval referendumil hääletas 53% osalenutest Euroopa Ühendusest lahkumise poolt. Misjärel Gröönimaa astus 1985. aastal Ühendusest välja.

1991 – Lahesõda: Ameerika Ühendriikide maaväed ületasid Saudi Araabia piiri ja sisenesid Iraaki.

1997 – Vene orbitaaljaama Mir pardal toimus tulekahju. Tuli kustutati 14 minutiga ja jaam jätkas tööd oluliste kahjustusteta.

Populaarne

Tagasi üles