Täna ajaloos 25.02: faktiliselt lõpetati Eesti iseseisvus

Tallinna vaade

FOTO: Tairo Lutter/Postimees/Scanpix

Üürikese sõjalise võimavaakumi ajal välja kuulutatud Eesti Vabariik võeti Saksa sõjaväe kontrolli alla.

Vaid päev pärast iseseisvuse väljakuulutamist vallutasid Saksa keisririigi väed Tallinna. Kuid Eesti riik sellega ei lõppenud ning neil päevil saame me juba nautida taastatud vabariigi hüvesid.

25. veebruari sündmused Eestis:

1890 – kaotati Saaremaa ja Tallinna konsistoorium.

1918 – eelmisel päeval välja kuulutatud iseseisvuse lõpetasid faktiliselt keskpäeval Tallinnasse sisenenud Saksa väeosad.

1928 – Helsingis peetud kiiruisutamisvõistlustel tegi Aleksander Mitt 5000 m-s Eesti rekordi ajaga 9.18,8 ja jäi sellega 10. kohale.

1934 – Alma Ostra-Oinas esitas August Rei Riigivanema kandidaadiks 22. ja 23. aprilliks ette nähtud Riigivanema valimisteks.

1939 – Eesti malemeeskond võitis Riias Lätit 10,5:5,5.

1939 – vehklemisvõistlused Tallinnas, kus Tallinna vehklejad võitsid Riia vehklejaid 17:15.

1940 – Elmar Paldra valiti Järva-Madise koguduse õpetajaks.

1949 – moodustati kaks uut maakonda. Ida-Virumaast eraldus Jõhvimaa ning Põhja-Tartumaa ja Kirde-Viljandimaa ühendati Jõgevamaaks. Tapa linnast sai Virumaa osa.

1951 – toimusid Eesti NSV Ülemnõukogu III koosseisu valimised. Esinduskogu liikmeks valiti tagasi ka Jossif Stalin, kes ülemnõukogu töös kunagi ei osalenud.

1977 – alevike ja külade nimekirja kinnitamisega viidi lõpule 1975–1976 toimunud maa-asulate arvestuse korrastamine, mille käigus anti suurematele maa-asulatele aleviku staatus ning vähendati tunduvalt külade arvu, ühendades väikesed külad omavahel või liites suurematega. Kui enne oli Eestis 7023 mitmesugust maa-asulat (küla, asundust, keskust, alevikku), siis nüüd jäi alles 3444, nendest 3279 küla ja 165 alevikku.

1987 – Fosforiidisõda: Juhan Aare avalikustas telesaates «Panda» Moskva otsuse uute fosforiidikaevanduste rajamiseks Eestis.

1989 – Tartus asutati Eesti Ingerisoomlaste Liit.

1997 – korteriskandaali tõttu astus ametist tagasi peaminister Tiit Vähi.

1999 – Tartus avati kolme Balti riigi koostöös sõjaväeline õppeasutus Balti Kaitsekolledž.

Ja maailmas:

138 – Vana-Rooma keiser Hadrianus adopteeris Antoninus Piuse, tehes temast oma järeltulija ja troonipärija.

1570 – paavst Pius V ekskommunitseeris Inglise kuninganna Elizabeth I.

1634 – Egeris mõrvati väejuht Albrecht von Wallenstein.

1836 – Samuel Colt sai oma revolvri patendi.

1870 – Hiram Rhodes Revels, vabariiklane Mississippi osariigist, valiti Ameerika Ühendriikide Senatisse, saades esimeseks mustanahaliseks Kongressi liikmeks.

1885 – Saksamaa liidendas Tanganyika ja Sansibari.

1921 – Gruusia pealinnas Thbilisis kuulutasid bolševikud Punaarmee toel välja Gruusia NSV, lõpetades sellega sisuliselt kaks aastat eksisteerinud Gruusia Demokraatliku Vabariigi olemasolu.

1924 – NSV Liit ja Austria sõlmisid diplomaatilised suhted.

1932 – Adolf Hitler omandas Saksa kodakondsuse.

1954 – Egiptuse peaministriks nimetati Jamāl ‘Abd an-Nāşir.

1956 – NLKP 20. kongressil esines Nikita Hruštšov kõnega, milles mõistis hukka Jossif Stalini isikukultuse.

1986 – Filipiinidel põgenes rahvarahutuste tulemusel riigist kauaaegne president Ferdinand Marcos. Tema asemel vannutati presidendiks Corazon Aquino, esimene naine sellel ametikohal.

Loe ka neid

Tagasi üles