Statistiline analüüs: kas elame pretsedenditul rahuajal või suure sõja künnisel?

Berliini lahing.

FOTO: Bundesarchiv/Carl Weinrother/CC-BY-SA 3.0/Wikipedia

Pärast Teist maailmasõda kestnud aastakümned on maailma ajaloo mõttes erakordselt rahulikud. Kas selline pikk (suhtelise) rahu aeg on aga tõepoolest midagi erilist?

Viimase suure sõja järgne 20. sajandi ajalugu on tagasi vaadates tõepoolest märkimisväärselt rahumeelne olnud. Tõsi, on olnud pikki ja veriseid relvakonflikte, kuid selliste hukkunute arvudeni nagu näiteks Euroopat laastanud 30-aastane sõda ei ole need lähedalegi pääsenud. Võrdluseks – 1853. aastal alanud Krimmi sõja lahingutes andis oma elu 264 000 sõdurit, Teises maailmasõjas 16,6 miljonit, kuid näiteks 1973. aastal toimunud Yom Kippuri sõda nõudis «vaid» 14 400 inimelu. Aastatel 1955-1975 väldanud Vietnami sõjas hukkus aga 1,2-4,2 miljonit, kuid seegi on pigem erand – vaid vähesed konfliktid on arenenud välja täiemahuliseks sõjaks.

Viimasest näitest hoolimata on ajaloolased juba mõnda aega välja toonud, et võrreldes 18.-19. sajandiga on suremus üksikutes sõdades olnud märkimisväärselt madalam. Antropoloogid ja riigiteadlased on seda põhjendanud erinevate faktoritega nagu demokraatia levik, rahvusvaheliste majanduslike seoste tihenemine ja ühine tuumasõja oht.

Et leida vastust küsimusele, et kas praegune suhtelise rahu periood on aga tõepoolest midagi märkimisväärset, analüüsis Colorado Boulderi Ülikooli arvutiteadlane Aaron Clauset riigiteadustes laialdaselt kasutatavat Correlates of War Project’ andmestikku, mis hõlmab endas vahemikus 1823-2003 toimunud 95 sõja kestust ja hukkunute arvu.

Muu hulgas arvutas ta välja ka lahingute vaheliste rahuperioodide ja lahingusurmade kõikumise. Viimane kõikus andmeperioodi sees 1000st inimesest kuni miljoniteni (Teine maailmasõda). Statistiliste mudelite läbijooksutamisel selgus kainestav tõsiasi – erinevalt laialt levinud arvamustest ei olnud Teine maailmasõda oma mastaapsete tapatöödega sugugi statistiline anomaalia, vaid sobis suurepäraselt eelnevatesse statistilistesse raamidesse.

Lisaks tuli välja, et aastakümneid kestev suurte sõdade vaba periood ei ole midagi niivõrd erilist ning uus sõda võib olla vägagi kerge lahvatama. Statistiliselt ei ole praeguses «pikas rahuajas» midagi erilist, kirjutab Clauset ajakirjas Science Advances. Selleks, et praegust rahuaega tõepoolest eriliseks tunnistada, peaks see suutma püsida veel vähemalt 100-140 aastat.

Tagasi üles