Uuring: Kuul leidub vett külluses

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Kaader jaanuari lõpus toimunud haruldasest sündmusest, kui kokku langes kuu epigee ja kuuvarjutus

FOTO: ZUMAPRESS.com/MEGA/Scanpix

Ajakirjas Nature Geoscience avaldatud uurimuse käigus analüüsisid teadlased kahelt Kuu orbiidil tiirlevalt satelliidilt pärinevaid andmeid ning tegid üllatava avastuse. Kuul ei olegi vesi kinni paaris üksikus kohas vaid seda leidub intertsetes vormides üle kogu taevakeha.

Satelliidi Chandrayaan-1 pardal asub Kuu Mineroloogia Kaardistaja, instrument mis saadab astronoomidele Maal andmeid kuu geoloogilise loomuse kohta. Senised teooriad vee käitumise kohta Kuul on väitnud, et Kuu peal asuvad veekogumid on kinni nõndanimetatud külmalõksudes pooluste ligidustes asuvates sügavates kraatrites ning vee seisund kuul sõltub Kuu ööpäeva tsüklist. Kuu päev kestab 29.5 Maa päeva.

Näib, et eelnevad arusaamad vee leidumisest meie planeedi kaaslasel on olnud ekslikud. Uurides kuidas Kuu pinnatemperatuur muutub said uuringu autorid luua uusi mudeleid vee käitumise kohta. Põhjapanevaid avastusi tehti kaks.

Kuul asuv vesi ei pruugi suures ulatuses olla meile tuttavas H2O vormis vaid pigem OH'na ehk hüdroksüülina. Hüdroksüül on reaktiivne ainevorm mis kipub ennast muude leiduvate ainetega siduma. Seega on Kuul asuv vesinik ja hapnik tõenäoliselt seotud muude leiduvate kemikaalidega. See seab piirid vee teoreetilistele kasutusvõimalustele, sest vesiniku ning hapniku eraldamine oleks energiamahukas ettevõtmine.

Avastati ka, et Kuul leiduv vesi ei ole konkreetselt seotud ühegi konkreetse asupaigaga ja pinnavormiga. Kuigi mõnedes Kuu paikades vee hulk kõigub ööpäeva jooksul on need pigem erandlikud alad pooluste ligidal. Kuna vett leidub uue uuringu järgi mitmetes Kuu paikades on selle potentsiaalsed kasutusvõimalused sellest küljest jällegi laiemad.

Vee olemasolu Kuul võib saada väga kasulikuks tulevikus, kui taas on plaanis mehitatud missioonid Maa kaaslasele. Vesinik on väärtuslik kui süstikute kütus ning hapnikul on mängida ilmselge roll inimtegevuse eeldusena. Kui õnnestuks Kuu pinnaselt leiduvaid kemikaale tõhusalt lagundada hapnikuks ja vesinikuks siis ei oleks võimatu, et Kuule suunduvad missioonid suudaksid mingil määral olla sõltumatud Maalt pärinevatest ressurssidest.

Tagasi üles