Uuring: roheline linnaplaneerimine vähendab kuritegevust

Tallinna linn on elanike rõõmuks kaunis roheline ning loodusküllane

FOTO: Toomas Huik / Postimees / Scanpix

Ameerika Ühendriikide teaduste akadeemia toimetistes ilmus eile esimene omalaadne uurimus mille käigus jälgiti lihtsate linnakujunduslike võtete mõju linna eri rajoonide kriminaalsusele. Tulemused olid vägagi üllatavad.

Uuringu käigus võeti ette Philadelphia linna rajoonid, milles leidub palju tühje krunte. Teadlased jaotasid 551 tühja krunti pimesi kaheks ning pooltel võeti ette vähenõudlikud arendustööd. Töörühmad puhastasid tühje krunte prahist ning tõid sinna rohelust ja kasvatasid muru. Samuti ei jäetud krunte omapäid vaid kogu eksperimendi vältel neid hooldati ning korrastati.

Tegemist oli esimese omalaadse katsega, kus pimesi saadud valimi abil prooviti uurida linnaplaneerimise sotsiaalseid mõjusid. Tühjad krundid moodustavad Ameerika ühendriigi linnadest kuni 15 protsenti aga nende mõju inimeste elukeskkonnale pole eriti uuritud.

Tulemused olid väga üllatavad ning meeldivad. Uuringu käigus jälgiti kahte üldist parameetrit, politsei andmeid katses jälgitavate alade kohta ja nende kantide elanike enda nägemust oma elukeskkonnast.

Katse käigus parandatud linnaruumi elanike enda ettekujutus oma eluruumi ohutusest paranes jõudsalt võrreldes enne katset kogutud hinnangutega. Elanike meelest vähenes nende kodukandi kriminaalsus 37 protsendi võrra, vandalismi täheldati 39 protsenti vähem ning elanikud pidasid üldiselt oma kodukohta 58 protsenti ohutumaks.

See langeb kokku politsei käest saadud statistikaga. Aladel kus teadlased parandasid ja arendasid tühermaad vähenes tulirelvadega seotud kuritegude arv 29 protsendi võrra, sissemurdmised 22 protsendi võrra ja avaliku ruumi lagastamine vähenes 30 protsendi võrra. Lisaks kasutati kolmeaastase katse käigus parandatud krunte tunduvalt rohkem vaba aja veetmiseks. Sääraseid muutusi ei täheldatud tühjade kruntidega piirnevatel aladel, mida teadlased ei arendanud.

Toimunud muutused ei pruugi tunduda väga suured. Kuid arvesse võttes kui vähe raha kulus tühjade kruntide parandamiseks on muutus arvestatav. «Meie uurimus näitab, et otsesed muudatused tühjalt seisvale linnaruumile võivad edukalt murda hülgamise, vägivalla ja hirmu tsükleid, mis vaevavad meie linnu. Ja seda tõhusal ning odaval moel, mida saab laiendada terveid linnu hõlmavaks,» ütles Charles Branah, uuringu autor ning Mailmani rahvatervisekooli epidemoloogia professor.

Kuigi osad katsest mõjutatud linlased olid mures kinnisvarahindade tõusu pärast, mis elukeskkonna parandamisega kaasneda võivad näitas uurimus, et gentrifikatsioonile viitavat hinnatõusu ei toimunud. Vaesamatel aladel olid elanikud pigem rõõmsad ning tervitasid katseid linnakeskkonda parandada.

Tagasi üles