Muistse Kesk-Aafrika vihmametsa kadumise põhjustas inimene

Kongo jõgikonna vihmametsad

FOTO: Frans Lanting/picture alliance/Scanpix

Rohkem kui kaks ja pool tuhandet aastat tagasi sattusid Kesk-Aafrika vihmametsad ökoloogilisse kriisi. Maastikut katnud ühetaoline mets asendus osaliselt savannidega ning tekkis segamaastik, vaheldumisi kuivad metsad ning rohtmaa.

Keskkonnaajaloolased on selle põhjuseks pidanud umbes 600 aastat väldanud kuivema kliima perioodi mil vihmametsad sademete vähenedes taandusid. Ameerika Ühendriikide teaduste akadeemia toimetistest ilmunud värske uuring seab senise arusaama kahtluse alla.

Teadlaste rühma juhtinud Yannick Garcini sõnul ei ole enam alust arvata, et vihmametsade taandumise põhjustas pooletuhande aastane kuivaperiood. Garcini töörühm võrdles omavahel kahte allikat, et aimu saada metsade taandumise tõelisest ulatusest ning põhjustest.

Kindel on, et mingil põhjusel metsad taandusid. Rohkem kui kakskümmend aastat tagasi Lääne-Kamerunis Barombi järve põhjakihtidest võetud proovid näitasid, et metsade taandumine tõepoolest toimus.

Barombi järve iseärasuste tõttu salvestub selle põhjakihtides möödunud aastatuhandete setted, mis sisaldavad endas ka jälgi ümbritsevast elukeskkonnast. Puude puhul on nendeks markeriteks settekihtidesse talletunud õietolm. Kuna tollal ei osatud metsade hõrenemisele muud seletust anda kui kliima kuivenemine siis sai see oletus teadusliku heakskiidu.

Garcini juhitud rahvusvaheline töörühm uuris nende alade klimaatilist minevikku. Analüüsides leitud taimefossiilide molekulaarset koostist ning erinevaid taimevaike järeldasid nad, et mingit kliima kuivenemist ei toimunud. 2600 kuni 2000 aastat tagasi oli sademete tase Kesk-Aafrika lääneosas enam-vähem samasugune nagu täna.

Kuid metsade taandumine langes kokku bantu keeli kõnelevate rahvaste rändega nendele aladele. Arheoloogilised leiud, mis on vanemad kui 3000 aastat on Kesk-Aafrikas haruldased ning ulatuslikumalt leitaksegi inimtegevuse jälgi alles bantu rahvaste tegevusest. Bantu keelkond tänaseni üks Aafrika suuremaid, selle liikmed elavad Kesk-Aafrikast mandri lõunatipuni.

Garcin teoretiseerib, et bantu inimesed hakkas Kesk-Aafrikas oma tegevusega ulatuslikult metsa kujundama. See põhjustaski umbes pooleks sajandiks metsade taandumise, mil kohalikud inimesed tegutsesid ulatusliku raiega ning looduse kujundamisega.

Kesk-Aafrika pole sellest küljest ainulaadne. Teada on, et Ladina-Ameerikas elanud kõrgkultuurid kultiveerisid samuti metsa ning mõjutasid selle arengut oluliselt. Mõned tänapäeva Amazonase džunglites leiduvad ökosüsteemid ei oleks olemas ilma inimeste abistava jõuta. Näib, et sarnane protsess toimus kunagi ka Aafrikas, kuid ei ole teada, mis selle lõpetas. Inimene on oma elukeskkonda ulatuslikult mõjutanud tunduvalt varem kui tööstusrevolutsiooni järgses maailmas arvama kiputakse.

Loe ka neid

Tagasi üles