Täna ajaloos 28.02: paavst Benedictus XVI lahkus ametist

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Paavst Benedictus XVI

FOTO: Alberto Pizzoli /AFP/ Scanpix

Veebruarikuu viimasel päeval aastal 2013 astus ametist tagasi paavst Benedictus XVI.

Kodanikunimega Joseph Aloisius Ratzingerist sai esimene emeriitpaavst 600 aasta jooksul. Viimane ametist elavana lahkunud paavst enne teda oli Gregorius XII, kes sunniti ametist lahkuma 1415. aastal läänekirikus toimunud Suure Skisma käigus, nii lõpetades paavstide Avignoni vangipõlve.

Benedictus XVI oli tuntud oma konservatiivsete vaadete poolest nii teoloogias kui sotsiaalsetel ja poliitilistel teemadel.

Tänaseni elav Ratzinger lahkus kirikupea ametist kehva tervise tõttu. Tema järglaseks valiti esimene Ameerika maailmajaost pärit paavst Francsiscus.

Ratzingeri nimeline fond annab alates 2011. aastast välja märkimisväärse teoloogilise töö eest preemiat, mida nimetatakse kõnekeeles ka Nobeli preemiaks teoloogias. Mullu pälvis selle preemia esimese muusikuna Arvo Pärt.

28. veebruari sündmused Eestis:

1218 – väidetavalt algas 15. aprillini kestnud riialaste, liivlaste ja lätlaste retk Läänemaale, mille tulemusel lubasid sealsete kihelkondade vanemad vastu võtta ristiusu, tasuda iga-aastast hinnust ja anda pantvange.

1921 – Eesti tunnustas Läti iseseisvust de jure.

1921 – Tallinnas loodi Eesti Arstideseltside Liit.

1925 – toimusid Eesti käsipallimeistrivõistlused: võrkpallis võitis meeskondadest Tallinna Sport ja naiskondadest Tallinna Flora.

1925 – Prangli saarel tapeti vallavanem Jaan Einberg perekonnaga.

1926 – Helsingis toimusid rahvusvahelised kiiruisutamisvõistlused, kus Christfried Burmeister sai 500 meetri distantsil esikoha. Ta pidi küll võistlustel uisutama üksi, sest Eesti ei olnud veel Rahvusvahelise Uisuliidu liige.

1926 – Riias toimusid Eesti ja Läti raskejõustikumaavõistlused, kus eestlased võitsid nii poksis (24:23) kui tõstmises (17:13).

1928 – Tallinnas asutati jalgpalliselts Estonia.

1931 – Eesti saadik August Schmidt esitas oma volitused Suurbritannia kuningale George Vle.

1931 – Rakveres toimusid Eesti meistrivõistlused suusatamises. 25 kilomeetri distantsi võitis Theodor Andresson.

1932 – Eesti meistrivõistlustel Kreeka-Rooma maadluses domineerisid spordiklubi VS Sport maadlejad, võites seitsmest alavõistlusest kuus. Esimest korda tuli Eesti meistriks Kristjan Trossmann.

1934 – Eesti esimeseks meistriks jäähokis tuli Tallinna Kalev, kes finaalis võitis Akadeemilist Spordiklubi 3:0.

1936 – Saulepi vald Läänemaal otsustas liituda Pärnumaaga.

1937 – toimusid Eesti meistrivõistlused murdmaasuusatamises, kus Vello Kaaristu võitis kõigis kolmes distantsis esikoha.

1938 – toimus Vabatahtliku Kodanliku Õhukaitse Liidu asutamiskoosolek, esimeheks valiti Artur Keller.

1939 – Talispordiliidu otsusel jäid ära Eesti Talimängud, põhjuseks toodi vähene lumi. Ühtlasi otsustas liit Eestist saata 1940. aasta Sankt Moritzi taliolümpiale 6 suusatajat, 1 ilu- ja kiiruisutaja ning jäähokikoondis.

1940 – Tallinnas astus kokku Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku erakorraline kirikukogu.

1940 – Tallinnas toimus Advokatuuri üldkoosolek.

1941 – Eesti Apostlik Õigeusu Kirik allutati Moskva patriarhaadile.

1994 – Tõraveres algas rahvusvaheline konverents energiavõsa kasvatamisest ja kasutamisest.

1995 – Eesti, Läti ja Leedu ekspertgrupid arutasid Riias Balti õhuruumi ühise vaatlus- ja kontrollsüsteemi loomist.

1999 – Austrias Ramsaus toimunud suusatamise maailmameistrivõistlustel võitis Andrus Veerpalu 50 km klassikastiilis sõidus hõbemedali.

2004 – Iraagis Bagdadis hukkus pommiplahvatuses Eesti jalaväerühma ESTPLA-8 kaitseväelane, 21-aastane nooremseersant Andres Nuiamäe. Temast sai esimene Eesti kaitseväe välismissioonidel hukkunud sõdur.

Ja maailmas:

1700 – Rootsis võeti üleminekuperioodiks kasutusele niinimetatud Rootsi kalender, mis oli üks päev ees Juliuse kalendrist ja kümme päeva taga Gregoriuse kalendrist. Seda kasutati 1712. aastani.

1710 – Põhjasõda: Rootsi väed purustasid Lõuna-Rootsis Helsingborgi lähistel Taani armee.

1732 – Peterburis avati kadetikorpus – esimene maaväe õppeasutus Venemaal.

1784 – John Wesley registreeris metodisti kiriku.

1854 – Ameerika Ühendriikide Wisconsini osariigi Riponi linnas asutati Vabariiklik Partei.

1871 – Pariis kapituleerus preislastele.

1897 – Prantsuse koloniaalväed kukutasid Madagaskari viimase monarhistliku valitseja kuninganna Ranavalona III.

1921 – Venemaal Kroonlinnas algas 18. märtsini kestnud sõjaväelaste ülestõus bolševike vastu. Eestis tekitas ärevust Nõukogude Venemaa võimude väide, nagu toetaks Eesti valitsus ülestõusnuid.

1922 – Suurbritannia tunnustas Egiptuse iseseisvust.

1935 – Ameerika Ühendriikide keemik Wallace Carothers leiutas nailoni.

1945 – Teine maailmasõda: propagandaminister Joseph Goebbels tunnistas oma raadiokõnes, et Punaarmee talvise pealetungi tõttu on Saksamaa olukord tunduvalt halvenenenud. Ta rõhutas aga, et ei ole kahtlust selles, et kaotatud alad varsti tagasi vallutatakse.

1945 – Teine maailmasõda: Saudi-Araabia kuulutas Saksamaale ja Jaapanile sõja.

1986 – Stockholmis mõrvati Rootsi peaminister Olof Palme.

1993 – Ameerika Ühendriikide Texase osariigis Wacos ründasid BATFi agendid sektijuhi David Koreshi peakorterit. Rünnak lõppes 4 agendi ja 5 sektiliikme surmaga ning 51 päeva kestnud piiramisega, mille lõpus suri veel 76 inimest.

1996 – Venemaast sai Euroopa Nõukogu liige.

2003 – Tšehhi Vabariigi presidendiks vannutati Václav Klaus.

Tagasi üles