/nginx/o/2018/02/28/7647053t1h40c8.jpg)
Majesteetlike keiserpingviinide väheldasemate aga sama ülla nimega sugulaste kuningpingviinide jätkusuutlikus on ohus. Muutuvad hoovused viivad toidu nende pesitsupaikadest ohtlikult kaugele, näitab ajakirjas Nature Climate Change ilmunud uuring.
Kuningpingviine ootavad ees väga rasked ajad
/nginx/o/2018/01/09/7471719t1he6d6.jpg)
28. veebruar 2018, 14:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuningpingviinid on pesitsupaikade suhtes väga valivad. Pulmadeks ja lastetoaks sobivad saared peavad olema aasta ringi jäävabad ning temperatuur ei tohi väga palju kõikuda. Linnud munevad vaid siledatele liiva- ja kivirandadele. Need tingimused kahandavad niigi saartevaeses lõunameres kuningpingviinidele sobivate pesitsupaikade arvu kaunis väikeseks. Tähtsaks kuningpingviinide pulmaplatsiks on Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared.
Seni on kuningpingviinid suutnud Antarktisest suhteliselt kaugel põhjas asuvatel saartel elada ja paljuneda tänu Antarktilise polaarhoovusele, mis sunnib suuri kalavarusid liikuma lõunamandri juurest põhja poole. Kuid see hoovus näitab märke raugemisest. Kui kalad jäävad pesitsuspaikadest liiga kaugele ei mõjuta see ennekõike täiskasvanuid isendeid vaid just vastkoorunud poegi, kes toituvad oma vanemate välja oksendatud söögist. Täiskasvanud loomad peavad ujuma liiga kaugele ning ei jõua tagasi kodusaarele enne kui nende pojad korralikult nälga on kannatanud ning halvimal juhul ära surnud.
Muidugi saaksid linnud kolida lihtsalt lõuna poole. Kuid seda takistavad mitu tegurit. Esiteks pole praegustest pesitsuspaikadest lõuna pool eriti palju sobivaid saari, mis võib viia tiheda konkurentsini pesitsuskohtade pärast. Teiseks on lõuna pool kliima karmim, mis võib samuti viia populatsioonide vähenemiseni, sest talvel jäätuv meri ei ole kuningpingviinidele nokka mööda. Kolimine suurendaks olelusvõitlust ka teiste pingviiniliikidega, kes elavad ja toimetavad sarnastes ökoloogilistes niššides.
Kuningpingviinide genoomi uurides selgub, et linnud on ennegi selliseid demograafilisi pudelikaelu üle elanud, viimati viimase jääaja ajal 20 000 aastat tagasi. Kuid praegune olukord on möödunud aegadega võrreldes unikaalne, sest nüüd figureerib pingviinide elus ka inimese põhjustatud probleemid. Kas kuningpingviinid selle üle elavad näitab vaid aeg. Drastiline arvukuse langus, kuni 70 protsenti kõigist loomadest, on neil lindudel kindlasti soolas.