Puust ja punaseks: miks kaasneb külma ilmaga pidev staatiline elekter?

Kaur Maran
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Foto: /©The Image Works / TopFoto / Scanpix

Talvine riietes kogunev staatiline elekter ei ole kaugeltki vaid meelepete ning sellel nähtusel on olemas täiesti loogiline seletus.

«Nõuan teaduslikku selgitust sellele, miks nilbelt külma ilmaga kaasneb kõikemattev staatiline elekter,» laekus Heureka toimetusele hiljuti teade teadushuviliselt lugejalt. Esimeses järjekorras pakkusime, et ehk on tegemist talvise riietuse tagajärjega, kuid tuleb välja, et sellel on talvise staatilise elektri võimendumisele siiski vaid osaline mõju. Peamine on seotud ikkagi hoopis talveilma endaga.

Et asjast paremini aru saada, tasub kõigepealt läbi mõelda, misasi see staatiline elekter üldse on. Tegemist on elektrit mitte juhtivates materjalides kogunevate laengutega – kahe sedalaadi materjali hõõrdumisel loovutab üks neist teisele elektrone ja omandab positiivse laengu, elektronid omistanud pool saab aga negatiivse laengu. Tekkinud laengud kasutavad aga ära iga võimaluse, et tasakaal taastada ja nii võimegi iga ukselingi või muu elektrit juhtiva eseme katsumisel kerge siraka osaliseks.

Kuidas aga talvekülm asjasse puutub? Asi on selles, et staatiline elekter väljub meie riietest vähehaaval ka õhu kaudu. Õhk ise muidugi elektrit ei juhi, küll aga teeb seda õhus sisaldav vesi. Mõelge ise – millal saite viimati udu või vihma käes staatilise elektri löögi? Talvekülm aga kuivatab õhku nõnda palju, et see staatilise elektri ära juhtimine sisuliselt hääbub ja nii kogunevadki meie riietesse ja juustesse tavapärasest suuremad laengud, mis pidevalt väljundit otsivad. Kui lõpuks ukselinki, arvutit või mida iganes muud elektrit juhtivat eset katsume, väljubki see laeng meie kehalt.

Kogu asja teeb veelgi hullemaks kütmine. Nimelt ei kaasne kütmisega ju õhuniiskuse tõusu ja nii muutubki tubane suhteline õhuniiskus võrreldavaks täiesti kuivade kõrbetega. Õues tugevate miinuskraadide käes võib suhteline õhuniiskus samal ajal täiesti talutavana püsida.

Kas on aga võimalik laengu kumuleerumist vältida? Päris olematuks seda küll ei tee, kuid teatud määral võib abi olla siiski näiteks vähem staatilist tekitavate riiete kandmisest – villa või fliisi asemel puuvill, kummist taldade asemel nahk jne – või ka sagedamast elektrijuhtide katsumisest, et vähendada riietesse kogunevaid laenguid. Kasu võib olla ka köetavatesse tubadesse õhuniisutajate paigaldamisest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles