Hollandi jäämehe meditatsioonitehnika võib ravida depressiooni

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Wim Hof suudab enda sõnul mõttejõuga oma kehatemperatuuri kontrollida

FOTO: Caters News Agency/Scanpix

Hollandlane Wim Hof on meedias tuntud kui jäämees. Hof suudab püsida elus ja terve ülimalt külmas ilmas, teda ei vaeva ka külmakahjustused. Wayne'i ülikooli neuroloogid uurisid katsete käigus alajahutatud Hofi aju iseärasusi.

Hofi sõnul suudab ta külmale vastu pidada tänu oma tahtejõule, mida ta rakendab läbi meditatsiooni ja spetsiifiliste hingamistehnikate. Wim Hofi meetodiks tituleeritud tehnika on lubanud mehel jalutada aluspükste väel kõrgmäestikes ja joosta maratone Arktikas.

Neuroloogide Otto Muziki ning Vaibhav Diwadkari loodud katsete eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas töötab Hofi aju ülikülmades tingimustes. Hofile pandi selga rüü, mille sisse juhiti külma vett ning seejärel vaadeldi Hofi aju magnetresonantstomograafiga ning ülejäänud keha positronide emissiooni tomograafi abil.

Hof suutis oma meetodi läbi säilitada oma naha temperatuuri sõltumata teda ümbritsevast külmast. Kehasoojuse hoidmine johtus tema autonoomse närvusüsteemi sümpaatilise osa aktiveerumisest ning suurenenud glükoosi tarbimisest. Sümpaatiline närvisüsteem tegutseb inimkeha mitteteadlike reaktsioonidega, nagu näiteks sooviga ohu eest põgeneda või sugu teha. Suutes tahtlikult oma kehatemperatuuri kontrollida suudab Hof vältida külmakahjustusi. Sääraseid tulemusi ei saadud kontrollkatsetel, kus külmutati ning uuriti tavainimesi.

Muzik ja Diwadkari eeldasid, et külma reguleerimiseks peab Hofi ajus aktiveeruma vöökäärus asuv eesmine insula. Kuid MRT näitas, et Hofi ajus lõi tunduvalt rohkem särama aju hallollus keskajus, mis reguleerib valu tundmise määra läbi opiodide ja kannabinoidide tootmise. Näib, et Hof suudab oma loodud metoodi abil panna enda keha tootma suurtes kogustes tuimestavaid ning rahustavaid aineid.

Kuigi vähem, hakkas meditatiivset meetodit rakendades tööle ka vöökäär, mille tegevust on seostatud introspektsiooni ja enese üle juurdlemisega, ka meditatsiooniga. Muziki ja Diwadkari meelest on nende tööl kaugeleulatuvad implikatsioonid, Hofi meetodit kasutades saaks inimene treenida oma autonoomset närvisüsteemi. Selle kaudu võivad muutuda hallatavamateks nii immuunsüsteemi mõjutavad haigused aga ka ärevushäired ning meeleoluhäired nagu depressioon.

«Pole müstitsistlik arvata, et teadlikud praktikad mõjutavad füsioloogiat. Meie uuringu eesmärk on objektiivsel teaduslikul viisil teha kindlaks selliste praktikate mehhanismid, et saaks hinnata nende meetodite meditsiinilist väärtust,» ütles Muzik.

Uuring ilmus ajakirjas NeuroImage.

Tagasi üles