Mainekas teadusajakirjas avaldatud uurimus näitab mitmel pool maailmas keelatud uimasti võimalikke psühhoteraapilisi rakendusi, kirjutab PsyPost.
Uuring: LSD aitab ajus «harmoonilist» korda luua (1)
/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
1. märts 2018, 19:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hallutsinogeeni ja psühhedeelikumina tuntud LSD mõjude uurimiseks töötasid Pompeu Fabra Ülikooli Aju ja Taju Keskuse teadlane Selen Atasoy ja kolleegid välja uue matemaatilise meetodi, mille abil ajuskaneeringuid ja seeläbi ka LSD mõju tajule analüüsida. Uuringu fookuseks valiti aju närvirakkudes tekkivate pikkade ühenduslülide ehk konnektoomide moodustumist.
«Mind üldiselt huvitavad uudsed psüühiliste häirete, eriti traumade ravimise vahendid. Mulle näib, et Lääne ühiskondades kipume me vaimset haigust ennemini sildistama ja marginaliseerima kui nägema seda normaalse reaktsioonina ebaloomulikele või rasketele kogemustele,» ütles Atasoy.
Nimelt on mitmete uimastitena klassifitseeritud ainete puhul näidatud erinevaid positiivseid mõjusid psüühiliste häirete ravimisel või teraapiates, eriti traumaatilistest kogemustest üle saamisel. Selliste mõjude mõistmine ongi üks Atasoy uurimistöö fookuseid, milleks ta kasutab funktsionaalset magnetresonantsustomograafi (fMRI) ja muid aju skaneerimise seadmeid.
«Oma töös keskendun psühhedeelsete ainete tekitatavatele reaktsioonidele ajus. Tulevikus loodan jõuda ka nende ainete neuroloogilistele mehhanismidele j sellele, kuidas neid ravis kasutada saaks,» ütles Atasoy.
Selles konkreetses uuringus manustasid 12 vabatahtlikku LSD’d või platseebot, pärast mida jälgiti nende ajutegevust. Oma uut ajuskaneeringute analüüsimise meetodit võrdleb Satoy muusika nootideks lahutamisega – kõik ajus toimuv taandatakse elementaarosakeste tasemele, et toimuvat paremini mõista. Uuringust tuli välja, et LSD mitte ainult ei võimenda ajutegevust, aga laiendab ka võimalike konnektoomide repertuaari vägagi struktureeritud moel, luues niimoodi ajus omamoodi uue korrapära.
«Kokkuvõttes leidsime, et LSD mõjub ajule nagu jazz-improvisatsioon. Improviseerivad muusikud kasutavad spontaansel, kuid mitte-juhuslikul moel palju suuremal hulgal noote. Sama teeb ka aju, kombineerides palju enam harmoonilisi laineid spontaansel, ent struktureeritud viisil,» ütles Atasoy.
Uuring ilmus ajakirjas Scientific Reports.