Vanuatu saarestiku elanike geneetiline taust üllatab teadlasi

Vanuatulaste sõjatants

FOTO: Elmar R. Gruber / Topfoto / Scanpix

Kauged Vaikse ookeani saared nagu Vanuatu olid viimased paigad maailmas, kuhu inimene jõudis. Arheoloogilised leiud näitavad, et inimese jalg astus Vanuatu pinnale kõigest 3000 aastat tagasi. Kahes iidset DNAd käsitlevas uurimuses juurdlevad teadlased Vanuatu rahvastiku päritolu kohta.

Teadlaste ette laotus näiline vastuolu, et Vanuatu inimesed räägivad Kagu-Aasia keeli aga nende geneetiline taust sarnaneb Paapua Uus-Guinea inimeste omaga. Ajakirjades Current Biology ja Nature Ecology & Evolution avaldatud artiklites esitletakse kaks teooriat, kuidas selline segunemine toimus.

Mõlemad uurimused järeldavad, et Vanuatu esimesed elanikud pidid pärinema Kagu-Aasiast ning algselt kõnelema teistsugust keelt kui tänased vanuatulased. Saarte esimesed asunikud pidid pärinema tänapäeva Taiwani aladelt ning Paapua Uus-Guineale iseloomulike austroneesia keeli kõnelevad rahvad pidi jõudma Vanuatule hiljem, asendades esimesed elanikud peaaegu täielikult.

2016. aastal läbi viidud genoomiuurimused seadsid kahtluse alla senise valitseva teooria, et tänapäeva vanuatulased pärinevad ühest suurest rahvasterändest mil lapita kultuuri rahvas koloniseeris Okeaania saarestikud. Kadunud lapita rahvas pärines samuti tänapäeva Taiwani aladelt kes enne hüpoteetilist Vanuatule seilamist kinnitasid pikemalt kanda Paapua Uus-Guineal. Tuleb välja, et lapitalased siiski Vanuatule ei jõudnud.

2016. aasta leiu valguses kerkis küsimus, et millal ja kuidas paapualased, kes kõnelevad austroneesia keeli, Vanuatule jõudsid. Current Biology's avaldatud artikli töörühma juhtinud David Reichi sõnul toimus vaid pooltuhat aastat pärast saarte esimest asustamist peaaegu täielik populatsioonivahetus. Selle käigus asendasid sõjakad paapualased Kaug-Ida päritolu esimesed asunikud ent võtsid üle nende keeled.

Sellele vaatele heidab kinda Cosimo Posth'i teooria, et paapualased jõudsid küll Vanuatule enamvähem samal ajal, kui seda arvab Reich, ent rahvastikuvahetus toimus aeglaselt ning rahulikult. Paapualt pärinevad inimesed asendasid saarte senised elanikud küll geneetiliselt ent võtsid üle nende keele.

Vanuatu noormehed

FOTO: Elmar R Gruber / Topfoto / Scanpix

Vanauatu asustamist kahes järgus toetavad ka mõned antropoloogilised tähelepanekud. Vanuatul kõneldavate keelte hulgas leidub mõningaid austroneesia keelele iseloomulike jooni. Samuti kannavad osad traditsiooniliste eluviisidega vanuatulased tänaseni peenisetuppesid, mille eesmärgiks on kaitsta muidu alasti meeste sugutit. Peenisetuped on omased just Paapua Uus-Guinea elanikele.

Sõltumata kumb teooria tulevaste avastuste valguses peaks paika pidama, tundub, et Okeaania saared asustati vähemalt kahe suure rahvasterände jooksul. Puhtgeneetilistele asitõenditele toetudes võib väita, et Vanuatu saartel toimus vähemalt üks populatsioonivahetus. Kuid kõik eksperdid ei usu uusi seletusi. Austraalia rahvusülikooli lingvist Andrew Pauley ütles Nature'ile, et austroneesia iseärasuste leidumine vanuatulaste keeltes pole veel teadusliku konsensust pälvinud.

Samuti on mõned geneetikud seadnud kahtluse alla seniste järelduste põhjalikkuse. Max Plancki insitutuudi geneetiku Mark Stonekingi hinnangul on kogutud andmeid veel liiga vähe, et saaks teha põhjapanevaid väiteid Okeaania rahvaste põlvnemise kohta.

Selles kauges maailmanurgas rahvaste päritolu uurinud David Reichi sõnul on esialgseid tõendeid, et Vaikse ookeani saared asustati lausa kolme rahvarände käigus. Veel ootavad kinnitust märgid, et Vanuatust ida pool asuvate saarte asunikud, kes samuti põlvnevad Paapua rahvastest, jõudsid sinna teisi teid pidi kui vanuatulased.

Iidse DNA uurimine avardab meie arusaama rahvaste ning kultuuride liikumisest. Kultuurid ja keeled ei pruugi välja surra nende kasutajatega. Korduvad ränded loovad rahvaste põlvnemisest parajalt segase ettekujutuse, millesse geneetikud, antropoloogid ning keeleteadlased üheskoos selgust tuua saavad.

Loe ka neid

Tagasi üles