/nginx/o/2018/01/09/7471719t1he6d6.jpg)
/nginx/o/2018/03/02/7650879t1hf66f.jpg)
Kaks muumiat, mees ja naine, kes on juba viimased sada aastat Briti muuseumis surnute õndsat und maganud, kannavad enda kuival nahal tätoveeringuid. Enne vaaraode ajastut Egiptuses elanud paari nahakaunistused pärinevad vähemalt 5000 aasta tagusest ajast, vahendab The Guardian.
Muumiaid tuntakse kui Gebeleini naist ja meest. Uurides nende nahka infrapunavalgusega paljastati, et neid katavad ürgveise tarva ja lamba kujutised ning kõverikud geomeetrilised motiivid. Gebeleini mees, kes avastati ning viidi Suur-Britanniasse ligi sada aastat tagasi, kannab enda paremal käel tumedaid plekke, mis on hägused tätoveeringud tarvast ja lambast. Võimalik, et loomad pidid sümboliseerima võimukust ning tugevust.
Gebeleini naise nahalt leiti neli S-kujulist joont, mis võivad tähistada kas karjasesauasid, nuiasid või olla ka abstraktse loomuga. Kuid tema kaasaegne mees kandis endal kindlasti maailma vanimaid figuraalseid tätoveeringuid.
Kahe egiptlase kaasaegne Ötzi jäämees, kes leiti külmununa Alpidest, kannab enda nahal samuti tätoveeringuid kuid need on hoopis lihtsakoelisemad. Ötzi mehe nahal on näha vaid lihtsad täppmotiivid.
Gebeleini muumiaid ei mumifitseeritud tahtlikult, nende lagunemise peatas hoopis kodukandi kuiv kliima. Maailma muuseumites asub 14 Gebeleini inimeste kaasaegset muumiat, kelle nahk saab ilmselt nüüd suurendatud tähelepanu osaks.
Tätoveerimine oli muistsel ajal levinud üle maailma, kuid tänapäevani pole säilinud väga palju konkreetseid asitõendeid. Kuigi Gebeleini muumiad ning Ötzi jäämees on vanimad säilinud tätoveeritud inimesed leidub kaudseid tõendeid, et see kunst on tunduvalt vanem. Uurides vanu savikujusid võib arvata, et iidses Jaapanis tätoveeriti inimesi juba 12 000 aastat tagasi. Kuid konkreetsete tõendite puuduses jääb see vaid hüpoteetilisele tasandile.
Leidu kirjeldab artikkel ilmus ajakirjas Journal of Archeological Science.