Karmid jääolud sundisid ambitsioonika polaarekspeditsiooni ümber pöörama

Kaur Maran
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uurimislaev James Clark Ross.
Uurimislaev James Clark Ross. Foto: British Antarctic Survey

Maailma suurima jäämäe alt vabanenud merepõhja uurimine jääb karmide jääolude tõttu tõenäoselt ära, kirjutab BBC.

Tegemist on ühe viimastel aastatel enim avalikkust paelunud sündmusega Antarktikas – Larsen C šelfijää küljest lahti murdunud A-68 jäämägi on üks suurematest, mis vaatlusandmete ajaloos teada ning kahtlemata suurim, mis tänapäeval ookeanides ringi triivib. Enne seda, kui Saaremaast üle 2 korra suurem jäämass Antarktikast lahti murdus, jõudsid meediasse pidevalt sõnumid sellest, kui kaugele on arenenud mõra jääs ning kui väheks on jäänud seda šelfiga ühes hoidvat jääd.

Pärast jäämäe eraldumist pöörasid teadlased tähelepanu aga sellega kaasnenud sootuks uuele võimalusele. Nimelt vabanes A-68 eraldumisega seoses jää alt suur lahmakas merepõhja, mis oli viimati jääga kaetud hinnanguliselt 120 000 aastat tagasi. Seal leiduv elu ja vallandunud kohaliku taseme keskkonnamuutused on teadlaste jaoks aga äärmiselt väärtuslik uurimismaterjal.

Ligi kaks nädalat tagasi asuski Briti Antarktika Teenistuse suurte sihtidega ekspeditsioon teele. Tollaste prognooside kohaselt oleks teekond kunagisele jäämäe asukohale pidanud aega võtma nädalapäevad. Nüüd teatas aga BBC, et ekspeditsioon pidi siiski karmidele ilmaoludele alla vanduma.

Kaugeim puhkt, kuhu ekspeditsioon välja jõudis.
Kaugeim puhkt, kuhu ekspeditsioon välja jõudis. Foto: British Antarctic Survey

«Teadsime, et läbi jäämassi Larsen C’ni jõudmine tuleb raske. Loomulikult oleme pettunud, aga turvalisus peab alati esmatähtis olema,» ütles ekspeditsiooni juht Katrin Linse BBC’le. Samas oli edenemine uurimislaeval James Clark Ross kujunenud aegamööda teo kiirusel venimiseks. Enne tagasipööramise otsust oli laev liikunud ööpäevas vaid 8 kilomeetrit, läbida jäi aga üle 400.

Ühe ebaõnnestumise põhjusena toovad teadlased välja vähest planeerimist – enamasti plaanitakse selliseid ekspeditsioone aastaid ette, jäämäe lahtimurdumise kohta ei olnud aga lihtsalt piisavalt ette hoiatamise aega.

Nüüd rakendub polaaruurijate jaoks plaan B ja jäämäe alt vabanenud pinna asemel asutakse hoopiski uurima põhjapoolseid alasid, millelt ei ole seniajani põhjaelu proove kogutud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles