Täna ajaloos 03.03: Venemaa loovutas territoriaalsed nõudmised Eestile

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

FOTO: Londoni Geograafia Instituut

1918 – Brest-Litovskis kirjutati alla Brest-Litovski rahuleping. Nõukogude Venemaa loobus oma riiklikust suveräniteedist Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Ukraina üle.

Korra kindlustamiseks paigutati siia saksa politseiväed; Eesti saarte, Kuramaa ja Riia linna saatus määrati aga Saksa valitsuse poolt.

Lepinguni jõudmine oli mõistagi pikk ja keeruline protsess ja ka üks tolleks hetkeks bolševike võimu all oleva Venemaa jaoks vastuolulisemaid. Eesti alade loovutamise osas mängis suurt rolli ka saksa sõjavägi.

21. veebruaril andis Saksa idarinde väejuhatus Venemaale teise ultimaatumi, milles nõudis vene vägede lahkumist Ukrainast, Soomest, Lätist ja Eestist. Sakslased nõudsid territooriume kuni Narva jõeni. Ultimaatumis anti aega 48 tundi vägede väljaviimiseks, kolm päeva rahulepingu sõlmimiseks ja kaks nädalat selle ratifitseerimiseks. 24. veebruaril võttis Venemaa ultimaatumi tingimused vastu, neil tingimustel oligi Venemaa sunnitud Balti kubermangud sakslastele üle andma.

3. märtsil allkirjastatud dokumendil seisab Eesti kohta järgnev:

«Kooskõlas Venemaaga sõlmitud Rahulepingu Artikkel 3. määruste sätetega, piir, mis Läänes kulgeb piki Venemaa suverääniteeti, läbib saared Dago ja Worms vahel Mohn ja mandri saarte vahel Runo ja Kuno ja segmentide kõver läbib Riia lahe, jõuab Mandrile veidi Loodes, Liivimaa Aa suust, siis see kõver jätkudes ümbritseb Riia Ida ja Üxküll (Öger Galle), risti üle Düna. Siis läheb edasi Düna Ida kohta, kus lõppes endine Kuramaa piir, peaaegu Druja, ja selle koha ta ulatub sirgjooneliselt Edelasse joostes Strusty järvest kuni Driswjaty järve lõunaosas, jättes Driswjaty asula ise joonest Itta.»

3. märtsi sündmused Eestis:

1865 – Aleksander II kinnitas Saaremaa talurahvaseaduse.

1866 – kehtima hakkas vallaseadus, millega lõppes mõisnike kohtu- ja politseivõim vallakogukonna üle.

1918 – Brest-Litovskis kirjutati alla Brest-Litovski rahuleping. Nõukogude Venemaa loobus oma riiklikust suveräniteedist Eesti- ja Liivimaa üle, korra kindlustamiseks paigutati siia saksa politseiväed; Eesti saarte, Kuramaa ja Riia linna saatus määrati aga Saksa valitsuse poolt.

1918 – sündis kirjanik Silvia Rannamaa

1927 – Eesti Tenniseliidu juures asutati pingpongi osakond, millest hiljem kasvas välja Eesti Lauatenniseliit.

1929 – toimused Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses.

1930 – Riias toimus Baltikumi ja Soome parima korvpalliklubi väljaselgitamise raames finaal, kus Riia LJ võitis Tallinna Kalevit 49:37. Turniiri oli välja kuulutanud ajalehe Chicago Tribune Põhja- ja Ida-Euroopa maade korrespondent.

1935 – Tallinnas toimus kalameeste 13. kongress, mis pidas tarvilikuks Kalanduskoja asutamist.

1935 – toimus viimasteks jäänud Eesti jääpallimeistrivõistluste finaal, kus spordiklubi Sport võitis Kalevi tulemusega 7:2.

1939 – Rahvusvaheline Laskurliit tegi Eesti Laskurliidule ettepaneku korraldada Eestis kas 1941. või 1943. aasta maailmameistrivõistlused.

1940 – Konstantin Kütt valiti Haapsalu kirikuõpetajaks.

1940 – Tartus ja Viljandis toimusid 1937. aasta Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses.

1949 – sündis psühholoog Jüri Allik

1969 – sündis filmirežissöör Rainer Sarnet.

1991 – toimus iseseisvusreferendum. Referendumil osales 82,86% valimisõiguslikest kodanikest. 77,83% hääletanutest oli Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamise poolt.

1997 – Euroopa Liit soovitas Venemaal kiiresti Eestiga piirileping alla kirjutada.

1998 – Interpol hakkas uurima neeruskandaali.

1999 – Keskkriminaalpolitsei hakkas uurima Mati Kebina seotust rahariisumisega Tallinna keskturul.

2005 – sai teatavaks, et kuigi Tallinna linnavolikogu määruse kohaselt peab linnaosavanemal olema kõrgharidus, see Lasnamäe juhil Oleg Rebasel puudus.

2005 – Eesti Vabariigi Valitsus kinnitas Võru maavanemaks Ülo Tuliku ja Pärnu maavanemaks Toomas Kivimäe.

Ja maailmas:

1284 – Inglismaa liidendas Walesi.

1585 – Itaalias Vicenzas avati Teatro Olimpico

1638 – Prantsusmaa ja Rootsi pikendasid kolmeks aastaks liidulepingut

1808 – Prantsuse väed Joachim Murat' juhtimisel vallutasid Madridi

1813 – Suurbritannia ja Rootsi sõlmisid Stockholmi lepingu, millega London lubas mitte vastustada Rootsi-Norra uniooni

1845 – Florida sai Ameerika Ühendriikide 27. osariigiks.

1847 – sündis šoti leiutaja Alexander Graham Bell.

1857 – Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutasid sõja Hiinale.

1861 – avaldati keiser Aleksander II manifest, millega kaotati talupoegade pärisorjus Venemaal.

1875 – Pariisis toimus Georges Bizet' ooperi «Carmen» esietendus

1878 – Venemaa ja Türgi sõlmisid San Stefano rahu. Sellega lõppes Bulgaarias viis sajandit kestnud Türgi ülemvõim.

1886 – Serbia-Bulgaaria sõda: Serbia ja Bulgaaria sõlmisid Bukaresti rahu.

1918 – Saksamaa sõlmis Venemaaga Brest-Litovski rahulepingu.

1924 – Mustafa Kemal Atatürk tühistas 1400 aastat kestnud Kalifaadi. Ühtlasi sõlmisid Saksamaa ja Türgi sõpruslepingu.

1932 – Jaapani väed lõid Shanghai all Hiina armeed.

1938 – Saudi Araabias avastati naftat.

1941 – Teine maailmasõda: Bulgaaria lubas Saksa väed läbi oma territooriumi.

1943 – Teine maailmasõda: õhurünnakus Londonile hukkus 178 inimest.

1944 – USA lennukid ründasid esimest korda Teises maailmasõjas Berliini.

1955 – Kreeka, Jugoslaavia ja Türgi moodustasid parlamentaarse nõukogu.

1974 – Pariisi lähedal kukkus alla Türgi reisilennuk, õnnetuses hukkus 345 inimest.

1976 – USA presidendi Gerald Fordi administratsioon teatas otsusest müüa Egiptusele relvi.

1976 – Mosambiik sulges piiri Rodeesiaga.

1988 – Bangladeshis puhkenud poliitilistes rahutustes hukkus 11 inimest.

1991 – Eestis ja Lätis viidi läbi iseseisvusreferendum

Tagasi üles