Seismoloog Heidi Soosalu selgitab, miks ja kui tihti Haapsalu kandis maa väriseb

Pilt on illustreeriv.

FOTO: Pedro PARDO/AFP/Scanpix

Eesti Geoloogiateenistuse vanemseismoloog Heidi Soosalu kinnitas Postimehele, et nädalavahetusel Läänemaal toimunud maavärin ei ole kaugeltki esimene ega viimane omasugune.

Ööl vastu pühapäeva Haapsalu linna alla kuuluva Rummu külakandis toimunud maavärina tugevuseks hinnatakse 2,0 palli Richteri skaala järgi. Kohalikud elanikud kirjeldasid sotsiaalmeedia vahendusel kell 03:20 öösel kõlanud kõva müra, majade rappumist ja sellega kaasnenud nõude klirisemist.

Ebatavalise sündmuse valguses küsisime seismoloog Heidi Soosalult, kui tavaliseks või ebatavaliseks selliseid värinaid pidada saab.

«Eesti mõõtkavas saab Haapsalu-Vormsi-Hiiumaa ala pidada tinglikult seismiliselt aktiivseks piirkonnaks, kus on ka ajalooliselt maavärinaid korduvalt täheldatud,» selgitas Soosalu.«Eesti ajaloolises kataloogis on kõige vanem maavärin aastast 1827 ja see toimus just Haapsalu juures. Eelmine kord värises Haapsalus 04.02.2013 magnituudiga 1,0 maavärina näol ning merel Hiiumaast kirdes toimus juulis 2017 magnituudiga 2,0 maavärin.»

Eestis esineb Soosalu sõnul siiski suhteliselt vähe tõukeid ning maailma mõõtkavas on Eesti pigem vaikne ala.

«Ta asub iidse ja stabiilse aluskorra peal, kaugel laamade äärealadest, kus maavärinad enamasti toimuvad. Maakoores Eesti all on siiski erinevate suundadega arvukaid rikkeid, mis on tekkinud kunagise aktiivsuse tagajärjel. Meie piirkonnas on maavärinate peamiseks ajendiks globaalne laamade liikumine. Ka meil koguneb maapõues pinge ja ühel hetkel võib nii suureks saada, et kunagine rike enam vastu ei pea ning nihkub natuke, tekitades väikese maavärina,» ütles Soosalu.

Kes soovib, võib leida ülevaate meie piirkonna ajalooliste maavärinate kohta Helsingi Ülikooli veebilehelt. Kõige uuem info seal aga paraku veel ei kajastu.

Loe ka neid

Tagasi üles