Täna ajaloos 06.03: Nõukogude pommitamine hävitas Narva vanalinna

Sõjajärgne Narva Peetriplats.

FOTO: NLM F 107:15, Narva Muuseum

1944 – Teine maailmasõda: 200 Nõukogude lahingulennukit heitis 11 tunniga Narvale ligi 4000 pommi, hävitades Narva vanalinna.

Nõukogude Liit korraldas õhurünnakuid Narvale kogu sõja vältel. Esimesed sellised toimusid juba 1941. aasta sügistalvel. Kokku korraldas punalennuvägi Narvale üle kolmekümne õhurünnaku. Esimesed rünnakud sooritati suhteliselt väheste lennukitega ja need olid mõeldud peamiselt sakslaste tagala häirimiseks. Ajapikku muutusid õhureidid aina jõulisemaks. Pommitabamuste järgi võib järeldada, et eelkõige olid sihtmärkideks sillad ja raudtee. Seetõttu said enim kannatada raudteeäärsed ja sildade läheduses asuvad linnaosad, eelkõige Joaoru ja Uusküla, aga ka Peetri eeslinn ja raudtee ümber asuvad piirkonnad Jaanilinnas.

Rinde lähenedes kogu Narva tsiviilelanikkond evakueeriti. Evakuatsioon algas 25. jaanuaril ja kestis 2.–3. märtsini 1944. Nõukogude Liidu korraldatud suurpommitamise ajaks oli kogu linn tsiviilelanikest tühjendatud.

Nõukogude väejuhatus kavandas 8. märtsile uut suurpealetungi. Selle ettevalmistamiseks ja kättemaksuks Punaarmee üksuste tagasilöömise eest korraldasid Nõukogude Liidu õhujõud 6./7. märtsi öösel Narva suurpommitamise. Ühtekokku osales rünnakus üle 100 pommitaja.Samaaegselt avas Punaarmee suurtükivägi turmtule linnale. Nõukogude lennuvägi ründas Narvat kahes laines. Esimene, 6./7. märtsi öösel toimunud rünnak oli suunatud eelkõige Narva jõe läänepoolsele kaldale, ulatudes Narva kesklinnast kuni 8 kilomeetrit linnast väljas asuva Peeterristini. Järgmisel 7./8. märtsi ööl toimunud teine õhurünnak tabas eelkõige Jaanilinna sillapead. Tollaste ajakirjandusväljaannete järgi heitsid Nõukogude lennukid kahe öö jooksul Narvale tuhandeid süüte- ja lõhkepomme, mille tagajärjel olnud linn «üksainus leekidemeri». Pärast pommitamisi algas 8. märtsi hommikul kaks ja pool tundi väldanud rünnakueelne Punaarmee suurtükiväe ettevalmistustuli. Selle käigus lasti välja «tuhandeid tonne mürske ja miine», tulelöögis osalesid ka Eesti Laskurkorpuse kahe suurtükipolgu kahurid, mis tulistasid välja 7000 mürsku.

Pärast Teist maailmasõda asustati linn peamiselt migrantidega. Endised narvalased, kes pärast sõda soovisid Narva tagasi tulla, ei saanud Narvas elamispinda.

6. märtsi sündmused Eestis:

1939 – Tallinnas toimus üleriiklik meierite päev.

1939 – Draamastuudio Ühing ostis Eestimaa Saksa Teatri Seltsilt Tallinna saksa teatri hoone.

1944 – Teine maailmasõda: 200 Nõukogude lahingulennukit heitis 11 tunniga Narvale ligi 4000 pommi, hävitades Narva vanalinna.

1962 – sündis kirjanik Peeter Laurits

2011 – Eestis toimusid Riigikogu 12. koosseisu valimised.

2017 – suri näitleja, lavastaja ja teatripedagoog Kalju Komissarov.

Ja maailmas:

1475 – sündis itaalia kunstnik Michelangelo

1831 – Edgar Allan Poe heideti välja West Pointi sõjaväeakadeemiast.

1899 – firma Bayer AG registreeris aspiriini kaubamärgi.

1918 – Bermuda kolmnurgas kadus USA laev Cyclops.

1926 – sündis poola režissöör Andrzej Wajda

1927 – sündis ameerika džässkitarrist Wes Montgomery

1927 – sündis Kolumbia kirjanik Gabriel Garcia Marquez

1937 – sündis esimene naiskosmonaut Valentina Tereškova

1945 – Ungaris Balatoni piirkonnas alustasid Saksa väed pealetungioperatsiooni Punaarmee vastu.

1946 – sündis Pink Floydi kitarrist David Gilmour

1967 – Stalini tütar Svetlana Allilujeva palus USA-s poliitilist varjupaika.

1978 – tulistati ajakirja Hustler väljaandjat Larry Flynti, mille tagajärjel ta jäi halvatuks.

1987 – Belgia ranniku lähedal La Manche'i väinas uppus Briti parvlaev Herald of Free Enterprise.

1997 – Suurbritannia kuninganna Elizabeth II avas esimese ametliku kuningliku veebilehe.

1998 – tapeti Kosovo Vabastusarmee juht Adem Jasari.

Loe ka neid

Tagasi üles