Vulkaaniteadlased hoiatavad: inimkond ei ole järgmiseks suureks purskeks valmis (8)

Kaur Maran
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Indoneesias Java saarel asuva Mt Galanggungi purskamine 1985. aastal. Võimsus VEI-4
Indoneesias Java saarel asuva Mt Galanggungi purskamine 1985. aastal. Võimsus VEI-4 Foto: R. Hadian/USGS/NOAA/Public Domain/Wikipedia

Juhtivad teadlased väidavad ühises pöörduses, et inimkond peab järgmiseks suureks vulkaanipurskeks tõsiselt ette valmistuma, kirjutab Nature.

Nimelt on mitmed hiljutised looduslikud katastroofid nagu 2004. aasta India ookeani tsunami või Jaapanit 2011. aastal tabanud Tōhoku maavärin näidanud, kui halvasti võivad suuremad katastroofid tihedalt asustatud piirkondi mõjutada. Viimasest suuremast vulkaanipurskest, kui tuld pritsis Indoneesias asuv Tambora mägi, on praeguseks aga möödas juba enam kui 200 aastat.

1815. aastal toimunud purse oli üks ulatuslikumate globaalsete tagajärgedega katastroofidest teadaolevas inimajaloos – selle otsesel tagajärjel hukkus kümneid tuhandeid inimesi ning globaalselt on too aasta vulkaanilise tuha tekitatud lühiajalise kliimamuutuse tõttu läinud ajalukku kui «aasta ilma suveta».

Vulkaanilise plahvatuslikkuse indeksi (VEI) skaalal oli tolle plahvatuse tugevuseks 7 magnituudi. Rohkem kui kaheksa magnituudi ei ole selle skaala järgi võimalik.

Ajakirjas Geosphere teatavadki Filipiinide vulkaaniteadlased, et järgmine sama võimas plahvatus võib toimuda juba meie eluea jooksul. Selleks ette valmistamise aeg on aga just praegu. Kõik artikli autorid on kogenud vulkaaniuurijad, kes on viimaste peensustega kursis viimaste aastakümnete võimsamate pursetega nagu 1980. aasta Mount St Helens (VEI 5) ja 1991. aastal Filipiinidel pursanud Pinatubo (VEI 6).

Kuivõrd VEI on aga logaritmiline skaala, oleks selle järgmise astme tugevusega plahvatus aga midagi, milleks me kaugeltki valmis ei ole. Näiteks üks aastal 1257 Indoneesias toimunud purse oli nõndavõrd võimas, et tõi endaga kaasa koguni mõne sajandi pikkuse külmaperioodi, mida tänapäeval tuntakse Väikese Jääajana.

Tollal tegeles inimkond aga peaasjalikult maaviljelusega ning rahvusvaheline ühendatus ei olnud kaugeltki nii olemusliku tähtsusega kui tänapäeval. Näiteks 8 aastat tagasi toimunud Islandi Eyjafjallajökulli purse oli oma plahvatuslikkuse indeksi poolest vaid kolmanda magnituudi purse, kuid häiris sellest hoolimata märkimisväärselt rahvusvahelist ühendatust ja tõi hinnanguliselt kaasa 5 miljardi USA dollari väärtuses majanduslikke kahjusid.

Oma artiklis toovad teadlased välja hulga valdkondi, mis VEI-7 plahvatuseks ette valmistamisel tähelepanu vajaksid. Näiteks vajab lähemat uurimist küsimus, kuidas kaitsta GPS-signaale atmosfääri purskuva tolmu ja lisaniiskuse eest, samuti tasuks parandada võimalike pursete ennustamise võimekust.

Uuring ilmus ajakirjas Geosphere.

Suuremad pursked alates 20. sajandi algusest

Kuna vulkaanipurse on väga mitmekülgne nähtus, saab ka selle võimsust hinnata erinevate mõõdikute abil. Võrrelda saab näiteks pursanud lava hulka, pursete kestust, pursketüüpe, nende tekitatud kahju või palju muud. Subjektiivsuse vähendamiseks töötasidki USA teadlased 1982. aastal välja vulkaanide plahvatuslikkuse indeksi.

Indeksi arvutamisel arvestatakse väljapaisatud tefra (vulkaanist väljapaiskunud pude materjal) kogust, purskepilve kõrgust ja hinnanguid purske võimsusele. Skaalal ei ole ülemist piiri, kuid magnituudist 8 võimsamaid purskeid seni määratud ei ole. Magnituud 0 omistatakse mitteplahvatuslikele Hawaii-tüüpi pursetele, mille käigus paisati atmosfääri vähem kui 104 m³ tefrat. Ajaloolise aja võimsamaid purskeid hinnatakse magnituudiga 7–8 (100–1000 km³ tefrat). Magnituudi suurenemine ühe ühiku võrra tähendab plahvatuslikkuse kümnekordset suurenemist.

Viimane VEI-7 purse toimus aastal 1815, viimane VEI-8 aga 25 360 eKr.

Alates aastast 1900 toimunud pursete seas VEI järgi võimsamad järgmised:

1902 – Pelee (VEI-4)

1902 – Santa Maria (VEI-6)

1912 – Novarupta (VEI-6)

1915 – Lassen Peak (VEI-3)

1963 – Mount Agung (VEI-5)

1980 – St. Helens (VEI-5)

1982 – Galanggung (VEI-4)

1985 - Nevado del Ruiz (VEI-3)

1991 – Mt Hudson (VEI-5)

1991 – Pinatubo (VEI-6)

1995 – Soufriere Hills(VEI-3)

2010 – Eyjafjallajökull (VEI-4)

2011 – Puyehue (VEI-5)

2011 - Nabro(VEI-3)

2015 – Calbuco (VEI-4)

Allikas: Wikipedia.

Kommentaarid (8)
Copy
Tagasi üles