Täna ajaloos 9.03: märtsipommitamises hävis kolmandik Tallinnast

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Varemetes Harju tänav.

FOTO: Tallinna linnaarhiiv

1944 – Eesti Teises maailmasõjas: Tallinnas toimus märtsipommitamine.

Tallinnale oli toimunud juba mitu õhurünnakut, kuid 1944. aasta 9. ja 10. märtsi pommitamise tagajärjel hävis 8000 hoonet, väidetavalt kolmandik Eesti pealinnast ja ligi 50 protsenti selle elamispinnast. Rängalt sai kannatada Harju tänav ja Estonia teatri ümbrus. Maha põles eestluse sümboli tähendust omav Estonia teatrimaja, kus just enne pommirünnaku algust oli alanud balletietendus «Kratt». Süttis Tallinna Niguliste kirik, pommitabamusest purunes keskaegne vaekoda Raekoja platsil ja hulk teisi ehitusmälestisi: pommitajate poolt hävitati Juudi Sünagoog.

Õhurünnak algas ootamatult õhtul kell 19.15 ja selle esimene laine kestis kella 21.15-ni. Kell üks öösel saabus linna kohale pommitajate teine laine ja pommisadu kestis kuni poole neljani hommikul. Õhurünnaku mõlemast lainest võttis osa umbes 280 Nõukogude pommilennukit. Linnale heideti suurel hulgal süüte-, lõhke- ja fosforpomme. Lasnamäel paiknenud ööhävitajate Ju-88 eskadrilli üheksast lennukist olid sel hetkel stardivõimelised vaid viis. Ometi lasid Luftwaffe hävitajad kokku alla 16 pommitajat. Kokku tulistasid sel ööl linna kaitsel olnud õhutõrjeüksused ja ööhävitajate JU-88 eskadrill alla 36–38 nõukogude pommitajat.

Nõukogude lennuväe poolt tsiviilobjektile teostatud pommitamise ajal hukkus ametlike teadete kohaselt 757 isikut (586 tsiviili, 50 sõjaväelast ja 121 sõjavangi), 213 said raskeid ja 446 inimest kergeid haavu. Umbes 20 000 inimest jäi peavarjuta.

9. märtsi sündmused Eestis:

1116 – Novgorodi vürsti Mstislav Vladimirovitši väed vallutasid Otepää linnuse.

1449 – sõlmiti Kuressaare rahuleping, millega lõpetati kodusõda Saare-Lääne piiskopkonnas.

1902 – Valgas asutati teatriselts «Säde».

1930 – Nõukogude Liidu uus täievoliline esindaja Fjodor Raskolnikov saabus Tallinna.

1931 – lõppes Kaitseliidu 115 km pikkune suusamatk Aserist Soome linna Kotkasse. Matk oli alanud 7. märtsil.

1934 – riigivanem Konstantin Päts võttis vastu väeosade ülemad.

1936 – Saksamaa saadik Hans Frohwein esitas oma volitused riigivanem Konstantin Pätsile.

1936 – siseminister Kaarel Eenpalu kinnitas Nikolai Grünthali Petseri linnapeaks.

1940 – Eesti korvpallikoondis võitis valitseva Euroopa meistri Leedu tulemusega 40:38.

1944 – Eesti Teises maailmasõjas: Tallinnas toimus märtsipommitamine.

1945 – Eesti Apostlik Õigeusu Kirik muutus osaks Vene Õigeusu Kirikust.

1978 – kinnitati nende maa-asulate nimekiri, millel arvati olevat arendamisperspektiivi; nimekiri sisaldas 125 küla ja 118 alevikku.

1990 – asutati Eesti Liberaaldemokraatlik Partei (ELDP, esimees Paul-Eerik Rummo).

Ja maailmas:

1454 – sündis itaalia maadeavastaja Amerigo Vespucci, kelle järgi sai nime Ameerika

1776 – Londonis ilmus majandusteaduse isaks peetava Adam Smithi peamine teos «An Inquiry into the Nature and Causes of the Wealth of Nations».

1842 – Milanos toimus «Nabucco» esietendus.

1890 – sündis Nõukogude poliitik Vjatšeslav Molotov

1934 – sündis Juri Gagarin

1945 – Teine maailmasõda: ameeriklased pommitasid Tokiot. Surma sai üle 100 000 inimese.

1953 – Moskvas toimusid Jossif Stalini matused.

1959 – New Yorgis toimunud mänguasjade messil American Toy Fair esitles USA ettevõtte Mattel esmakordselt Barbie nukku.

1967 – Jossif Stalini tütar Svetlana Allilujeva põgenes USAsse.

2011 – kosmosesüstik Discovery maandus pärast oma viimast missiooni STS-133 Kennedy kosmosekeskuses.

Tagasi üles