Täna ajaloos 10.03: lausuti ajaloolised sõnad «Mr. Watson, tulge siia, ma tahan Teid näha»

Alexander Graham Bell peab esimese telefonikõne Chicago ja New Yorki vahel 1892. aastal

FOTO: akg-images/Scanpix

Just nõnda kõlas väidetavalt esimene telefonivestlus Alexander Graham Belli ja tema assistendi Thomas Watsoni vahel.

Seda 1876. aastal kõneldut lauset kahe Ameerika leiduri vahel peetakse esimesteks selgeteks kõneldud sõnadeks mida vahendas telefoniaparaat. Kuigi telefoni kui sellise, niiöelda helitelegraafi, idee on tunduvalt vanem, oli Bell esimene, kes selle idee ka teostas.

Ajaloolaste hulgas on tänapäeval levinud teatav erimeelsus, kes oli tõeline telefoni leituaja. On neid, kes peavad telefoni tõeliseks leiutajaks Elisha Gray’d, kes esitas Belli aparaadile sarnaneva leiutise patendi samal päeval, 14. veebruaril 1876. Kui USA patendivalitsus teavitas Gray’d tema ja Belli patenditaotluste konfliktist, siis Gray võttis oma taotluse tagasi. Arvatavasti Gray küll leiutas telefoni Bellist sõltumatult, kuid ta ei ehitanud oma aparaati kunagi valmis.

Ilmselt saab mõlemat meest pidada telefoni leiutajaks, ent just Bell on läinud ajalukku kui telefoni isa. Talle anti patent telefonile 1877. aasta 30. jaanuaril.

10. märtsi sündmused Eestis:

1871 – Balti kubermangudes kaotati rüütlimõisate ainuõigus ehitada veskeid. Sellele lisaks said mitteaadlikest rüütlimõisa omanikud nüüdsest osa võtta maapäevast ja olla valitud omavalitsustesse.

1929 – Otepääl toimusid Eesti esimesed meistrivõistlused murdmaasuusatamises.

1938 – Johannes Orasmaa valiti I Riiginõukogu liikmeks.

1938 – Sõjaringkonnakohtus algas 18 kommunisti protsess.

1940 – Eerik Hiisjärv valiti Kodavere kirikuõpetajaks.

1964 – Tallinnas avati arhitekt Ilmar Laasi projekteeritud Kino Kosmos.

1988 – ENSV Riiklik Etnograafiamuusem nimetati taas Eesti Rahva Muuseumiks.

Ja maailmas:

1814 – Joseph von Fraunhofer avastas Päikese spektris tumeded neeldumisjooned – niinimetatud Fraunhoferi jooned.

1910 – Hiinas kaotati orjus.

1964 – Saksa DV kohal tulistati alla USA luurelennuk.

1969 – kohus tunnistas James Earl Ray süüdi Martin Luther Kingi mõrvas. Teda karistati 99-aastase vabaduskaotusega.

Tagasi üles