Täna ajaloos 13.03: ilmus esimene eestikeelne ajalehenumber

Eesti esimese ajalehe tiitelleht

FOTO: Wikimedia Commons

Erinevalt «Lühhikesest öppetusest», mis kannab esimese eestikeelse publikatsioon tiitlit, oli «Tarto maa rahwa Näddali-Leht» esimene päevakajalisi sündmusi kajastav ajaleht.

Vana kalendri järgi anti seda lehte välja 1. märtsist, mis paigutab lehe avaldamise kuupäeva tänase kalendri järgi täpselt 212 aasta tagusesse aega, aastasse 1806. Tartu murdes ajalehte andsid välja Põlva pastor Gustav Adolph Oldekopp, Kanepi pastor Johann Philipp von Roth ja tema poeg Georg Philipp August von Roth ning Võru koolide inspektor Carl August von Roth.

Ajalehe missiooniks oli selle väljaandjate sõnul: «neist asjust teedmist saata, mes maarahval hä om teeda, ja teije weel ei tia nink mes teije ello-körd woisse ausambas nink parrembas tetta». Lehte trükkis Tartu Ülikooli trükkal Johann Michael Grenzius.

Uus ajaleht ei pääsenud tugeva opositsioonita, mitmed baltisaksa sugu aadlikud kaebasid selle üle keiserlikele ringkondadele. Aristokraatide meelest õhutas omakeelne leht talupoegasid allumatusele. Vähem kui aasta saigi värske ajaleht ilmuda, 1806. lõpul keelas keiser selle tegevuse ning käskis ka kõik eksemplarid hävitada. Kokku oli «Näddali-Lehte» ilmunud 39 numbrit.

Hävitustöö oli põhjalik ning alles 1995. aastal leidis ajaloolane Tõnu Tannberg ajalooarhiivist Peterburis kümme originaalnumbrit. Enne seda olid ajaloolased uurida saanud vaid säilinud tsensori koopiaid.

13. märtsi sündmused Eestis:

1878 – avati vene õppekeelega Tartu Õpetajate Seminar.

1911 – Narvas asutati karskusselts Võitleja.

1920 – Tallinnas sõlmiti esimesed kodanlikud abielud: Hugo Reiman abiellus Hilda Eichenbaumiga ja Anton Hansen Käthe Veltmaniga.

1921 – Aggio Bachmanni juhitud harrastusnäitlejatest koosnev Hommikteater andis esimese etenduse.

1926 – toimus 1. ajakirjanike ball.

1932 – Türil peeti Eesti esimene 50 km suusamaraton, mille võitis Reinhold Niilov.

1932 – Stockholmis toimus esimest korda maadluse nelikmaavõistlus, kus osalesid Eesti, Rootsi, Saksamaa ja Ungari. Eesti jäi viimaseks.

1938 – Narva saabusid optandid Nõukogude Liidust: Jaan ja Emma Noomen lastega.

1946 – Võrumaal hõivasid metsavennad Osula asula ja selle käigus tekkis kokkupõrge nõukogudemeelsetega. Kokku tapeti Osulas ja Sulbil 13 nõukogude aktivisti ja nende perekonnaliiget.

1951 – Tallinnas hukati sõjaväetribunali otsuse põhjal metsavend Ants Kaljurand (Hirmus Ants) koos oma kaaslaste Arved Pildi ja Juhan Metsäärega.

1980 – Tartus arreteeriti Jüri Kukk.

Ja maailmas:

1933 – Joseph Goebbels sai Saksamaa rahvahariduse- ja propagandaministriks.

1938 – Austria ühendati Saksamaaga (Anschluss).

1988 – ajalehes Sovetskaja Rossija ilmus Leningradi keemiaõppejõu Nina Andrejeva artikkel «Ma ei või taganeda põhimõtetest» («Не могу поступаться принципами»), milles kutsuti üles seadma kindlaid tõkkeid perestroikapoliitikale ja ühiskonna demokratiseerimisprotsessile.

Loe ka neid

Tagasi üles