Ainulaadne uuring näitab, kuidas põhjavee pumpamine on Kurtna järvesid kuivatanud

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Rääkjärv Kurtna maastikukaitsealal

FOTO: Priit Pullerits / Postimees / Scanpix

Täna kaitseb doktoritööd Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi doktorant Marko Vainu, kes uuris Ida-Virumaal asuva Kurtna järvestiku viimase seitsmekümne aasta suurte veetasemete kõikumiste põhjuseid ning põhjavee rolli umbjärvede veekoguse kujunemises. 

Kurtnas asub Eesti kõige järverikkam ala, kus 30 ruutkilomeetri suurusel territooriumil asub peaaegu 40 eriilmelist järve. Kuigi seda ainulaadset piirkonda kaitstakse nii riiklikul kui ka Euroopa Liidu tasandil, on tegemist tihedalt inimmõju haardes oleva alaga. 

«Järvestikku ümbritsevad põlevkivi-, turba- ja liivakarjäärid ning järvestiku keskelt pumbatakse põhjavett joogi- ja tarbeveeks. Järvestiku keskosas paiknevate looduskaitseliselt väärtuslike järvede (Martiska, Ahne- ja Kuradijärve) veetase on alates 1950ndatest aastatest kõikunud kuni 4 meetrit ning toonud nende ökosüsteemides kaasa olulisi negatiivseid muutuseid,» selgitas töö autor ja lisas, et kui varem on järvede veetaseme muutuste põhjuseid selgitatud paljuski kirjeldavalt ja oletuslikult, siis doktoritöös antakse kõikumistele arvutustel ja mõõtmisandmetel põhinevad selgitused.

«Selgus, et kõige enam on järvede veetasemeid mõjutanud põhjavee joogi- ja tarbeveeks väljapumpamisest tingitud põhjaveetaseme muutumine. See oli peamiseks veetaseme languse põhjustajaks nii 1970ndatel kui 2010ndate keskpaigas,» sõnas Vainu. Lisaks on mõju avaldanud ka valglal kasvava taimestiku muutused ning kuivemate ja niiskemate ilmastikuperioodide vaheldumine.

Teadaolevalt on tegemist esimese teadusliku järvede ja põhjavee vastastikmõju uuringuga Eestis. Maailma mastaabis ei ole teada, et varem oleks õnnestunud põhjaveevahetust järvede põhjas mõõta nii enne kui pärast põhjaveevõtu suurendamist. Laiemat teaduslikku huvi pakub ka doktoritöö avastus, et põhjavesi võib järve sisse imbuda läbi paarimeetrise mudakihi. Üldjuhul eeldatakse järvede veevahetuse modelleerimisel, et läbi mudakihi põhjaveevahetust ei toimu.  

Töö autori sõnul on oluline edaspidi leida kompromisslahendused, kuidas oleks võimalik tagada Ida-Virumaal piisav joogiveevarustus ilma, et Kurtna väärtuslikud järveökosüsteemid täielikult kaoksid. Vastava uuringuga on Keskkonnaameti tellimusel ning Tallinna Ülikooli ökoloogia keskuse ja Tartu Ülikooli geoloogia osakonna koostöös juba ka alustatud.

Loe Vainu doktoriööd «Groundwater-surface Water Interactions in Closed-basin Lakes: the Example from Kurtna Lake District in Estonia».

Tagasi üles