Video: Hubble jäädvustas lindile kummalise galaktika universumi algusaegadest

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Kauge kängu jäänud kasvuga galaktika NGC 1277

FOTO: NASA/ESA/M. Beasley (Instituto de Astrofísica de Canarias)

Hubble'i kosmoseteleskoop on hakanud tegutsema kosmilise «arheoloogiaga». Pildile püütud galaktika NGC 1277 on üks vanimaid, mida astronoomid on jälginud.

Suuri galaktikaid iseloomustavad nii punased kui sinised täheparved. Punane värvus viitab metallirohkusele ning sinine omakorda metallide vähesusele. Galaktikate tormilistel tekkeperioodidel moodustuvad peamiselt esimest sorti täheparved ning sinised metallivaesed parved moodustuvad hiljem, galaktika elu jooksul.

NGC 1277 on omalaadne selle poolest, et pea kõik vaadeldavad täheparved selles on punakad ehk siis vanemad. See annab tunnistust NGC 1277 kõrgest east. Astronoomide käest reliikvia-galaktika nimetuse saanud iidne täheketas on üks vanimaid, mida tänaseks vaadeldud on.

NGC 1277 on teadustöö autorite sõnul kolmveerandi võrra väiksem kui kodune Linnutee, aga sisaldab pea kaks korda rohkem tähti. Ilmselt pidi NGC 1277’ga juhtuma pärast sündi midagi, mis takistas sellel suuremaks kasvamast ning uusi tähti loomast. Seetõttu on see võrdlemisi tihe galaktika täidetud punakate vanade tähtedega. Perseuse galaktikaparves asuv NGC 1277 tõttab läbi parve korraliku kiirusega, ligi 3,2 miljonit kilomeetrit tunnis. Käkaskaela kihutamine takistab galaktikal teistega segunemast.

NGC 1277 asupaik Perseuse galaktikaparves

FOTO: NASA/ESA/M. Beasley (Instituto de Astrofísica de Canarias)/P. Kehusmaa

Selliseid seisma jäänud arenguga galaktikad on kaunis haruldased ning jäänud Hubble’i läätsele vaid kaugete täppidena. Astronoomide hea õnne tõttu suudetigi tabada NGC 1277, mis asub meile suhtelisel lähedal.

Teadustöö ilmus ajakirjas Nature.

Tagasi üles