Tasuta elekter meie eluajal pole enam ulme (11)

Hans Alla
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rakenduslik tuumafusioon muudaks kõik teised elektrienergia allikad kasutuks. Pilt on illustratiivne
Rakenduslik tuumafusioon muudaks kõik teised elektrienergia allikad kasutuks. Pilt on illustratiivne Foto: Jeff Fusco / AFP / Scanpix

Tuumafusioon on mitmes mõttes energeetikavalla Püha Graal. Selle tõhusa rakendamise puhul saaksime ilma liialduseta rääkida tasuta energiast, sest väga väikeste kulutustega saaks töötav fusioonreaktor luua tohutu hulga energiat. Massachussetsi Tehnikainstituut (MIT) alustas koostöös eraettevõtetega uut programmi, et see lähiaastatel reaalsuseks teha, vahendab The Guardian.

Ajakava on ambitsioonikas, töötav fusioonreaktor loodetakse luua 15 aasta jooksul. Tuumafusioon on muidugi väga ahvatlev võimalus, lisaks odavusele on see ka ülimalt loodussõbralik ning ei paiska atmosfääri grammigi lisasüsinikku, mis on peamine pahalane kliimamuutuse taga.

Tuumafusioon töötab näiliselt lihtsalt põhimõttel. Kui kergeid elemente piisava rammuga kokku suruda muutuvad nad raskemateks, näiteks vesinik heeliumiks. Selle protsessi käigus vabaneb erakordne hulk energiat, mida teadlased rakendada soovivad. See omakorda tähendab, et kokku surutud mateeria muutub ülikuumaks plasmaks, aatomitest väiksemate osakeste vabaks kogumiks. Selles kuumuses peitubki fusiooni rakendamise peamine mure. Kuidas hoida mateeriat, mille temperatuur on suurem Päikese südamiku kuumusest, ohutult ühes kohas paigal.

Teoreetiliselt on selleks võimelised magnetid, mis plasmat õhus hoiavad ning takistavad sellel muude kehadega kokku puutumast. Jällegi teoreetiliselt, sellisel juhul oleks võimalik fusioonist pärinevat energiahulka tõhusalt kasutada samal ajal kõike ümbritsevat maha põletamata.

Teadlased ja rahastajad on optimistlikud uute magnetitehnoloogiate tõttu, mis võivad täiesti reaalselt neile seatud ülesandega hakkama saada. Uus ülijuht, ütrium-baarium-vaskoksiid, laseb luua senisest tunduvalt väiksemaid ja võimsamaid magneteid.

«Me oleme kaunis enesekindlad, et kui suudame vajalikke magneteid toota, siis saame luua kõrge võimsusega reaktori,» ütles Nature'ile MIT Plasmateaduse ja Fusiooni keskuse asedirektor Martin Greenwald.

Ambitsioonikas programm käivitub erasektori ning akadeemiliste sfääride koostöös. Projektis osalevad teadlased ja töösturid leiavad, et vaid erainvestorid suudavad tagada vajalikul määral ressurssi, et sellised ulmelised kavatsused tõeks teha.

Kommentaarid (11)
Copy
Tagasi üles