Täna ajaloos 14.03: ilmavalgust nägi Kristjan Jaak Peterson

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Kristjan Jaak Petersoni kuju Tartus, Toomkiriku varemete kõrval

FOTO: Lauri Kulpsoo / Postimees

Armastatud Kristjan Jaak Petersoni peetakse eesti rahvuskirjanduse loojaks. Peterson sündis 1801. aastal Viljandimaiste juurtega kirikuteenri perekonda Riias.

Noor Peterson õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning hiljem, vahetult enne üürikese elu lõppu, ka Tartu Ülikoolis. Petersoni jalgsirännak Riiast Tartusse on kindlal kõrgel kohal Eesti kultuuriloos, seda mälestatakse tänapäevalgi samasuguste matkadega.

Ilukirjandust hakkas Peterson kirjutama gümnaasiumiõpilasena. Lisaks pärinevad tema sulest mitmed Soome mütoloogiat käsitlevate teoste tõlked saksa keelde. Tõlkeid täiendas Peterson oma eesti rahvapärimuse temaatiliste mõtisklustega mis mõjutasid hiljem Friedrich Robert Faehlmanni ning Friedrich Reinhold Kreutzwaldi käsitlusi eestlaste paganlikust usust.

Petersoni sulest on säilinud 24 luuletust, neist kolm saksa keeles, ülejäänud emakeelsed. Säilinud tekstide järgi võib arvata, et Petersoni meelisvormiks oli heroiline ood. Tema luules on ka tugevaid mõjutusi eesti rahvapärimusest ning ka antiikautoreilt.

Kristjan Jaak Peterson suri noorelt, vaid 22 aastaselt, tuberkuloosi.

14. märtsi sündmused Eestis:

1917 – Veebruarirevolutsioon: Tallinna jõudsid teated tsaarivalitsuse kukutamisest. Algas 19. märtsini kestnud üldstreik.

1922 – registreeriti Eesti Kujutavate Kunstnike Keskühing.

1926 – toimus Riia Jahtklubi jääpurjetamisvõistlus, mille esimese nädala võitsid Erik Holst ja Etienne Galnhbäck.

1926 – toimusid Pärnumaa meistrivõistlused tõstmises, kus Arnold Luhaäär tegi Eesti rekordi, saades viie tõste kogusummaks 507,5 kilogrammi.

1930 – Nõukogude Liidu täievoliline esindaja Fjodor Raskolnikov esitas oma volitused riigivanem Otto Strandmanile.

1934 – riigivanem Konstantin Päts nimetas Kaitsevägede Ülemjuhataja Johan Laidoneri ühtlasi ka Kaitsevägede Juhatajaks.

1934 – moodustati Eesti Võimlejate Liit.

1935 – riigivanem Konstantin Päts kinnitas Riigi Majandusnõukogu koosseisu.

1989 – Tallinnas Linnahalli juures toimus Interliikumise ja Töökollektiivide Ühendnõukogu organiseeritud mitmekümne tuhande osavõtjaga suur miiting. Samasugused miitingud toimusid ka Kohtla-Järvel ja Tartus.

1999 – esmakordselt tähistati emakeelepäeva riikliku tähtpäevana.

Ja maailmas:

1946 – Hamburgis alustas tegevust Balti Ülikool.

1950 – FBI alustas kümne kõige tagaotsitavama põgeniku nimekirja koostamist

1978 – Iisraeli armee tungis Lõuna-Liibanoni.

1991 – Kuveidi emiir Jābir al-Aḩmad al-Jābir aş-Şabāḩ pöördus eksiilist tagasi kodumaale.

1998 – India Kongressipartei valis oma uueks juhiks Itaalia päritolu Sonia Gandhi.

1999 – Venezuela Margarita saare kuberneriks valiti endine Miss Universum Irene Saez.

Tagasi üles