TÄNA AJALOOS ⟩ Hitler kuulutas välja Kolmanda Riigi (8)

«Kolmas riik» tähistas natsionaalsotsialistliku mõtteviisi kohaselt riiki, mille eelkäijad olid Saksa Rahvuse Püha Rooma Keisririik (843–1806 kui «Esimene riik») ja «Saksa keisririik» (1871–1918 kui «Teine riik».

«Kolmas riik» pidi pärast Weimari Vabariigi lõppu 1933. aastal hakkama tähistama Saksamaa hiilguse taassündi. Mõiste võttis esimesena kasutusele Arthur Moeller van den Bruck oma 1922. aastal ilmunud raamatu pealkirjas.

15. märtsi sündmused Eestis:

1526 – jätkusid reformatsiooniaegsed rahutused, rüüstati Uus-Pärnu kirikuid.

1925 – toimusid Eesti-Läti maavõistlused maadluses, mille Eesti võitis 21:15.

1929 – Tallinna restoranides kehtestati 10-protsendine sunduslik jootraha.

1931 – Richard Roht ja Mart Raud heideti Eesti Kirjanikkude Liidust välja.

1938 – Eesti-Soome maavõistlustel Kreeka-Rooma maadluses vigastas Kristjan Palusalu teist korda oma õlga ja ühtlasi lõppes sellega tema sportlasekarjäär.

1946 – ENSV Rahvakomissaride Nõukogu nimetati ümber ENSV Ministrite Nõukoguks ja rahvakomissariaadid ministeeriumideks.

1959 – Toimusid Eesti NSV Ülemnõukogu V koosseisu valimised.

1986 – sündis poliitik Jevgeni Ossinovski

1990 – 1985. aastal valitud Eesti NSV Ülemnõukogu XI koosseis pidas oma viimase istungi.

2005 – Tallinnas moodustasid uue koalitsiooni Res Publica ja Keskerakond. Tõnis Palts jäi linnapeaks, volikogu esimeheks sai Edgar Savisaar.

Ja maailmas:

44 eKr – Rooma diktaator Julius Caesar mõrvati rühma senaatorite poolt (märtsi iidid).

1341 – Saja-aastase sõja ajal sõlmisid Saksa keiser Ludwig IV ja Prantsusmaa kuningas Philippe VI Vincennes'is liidu.

1382 – Firenzes haaras võimu rahvaliikumine Popolo Grasso.

1493 – Christoph Kolumbus jõudis oma esimeselt reisilt läänepoolkerale tagasi Hispaaniasse.

1560 – ebaõnnestus hugenottide vandenõu Prantsuse kuningas Francois II vabastamiseks hertsog Guise'i käest, seevastu võttis Guise vangi ka vürst Conde'i.

1580 – Hispaania kuningas Felipe II pani Madalmaade vabadusvõitluse liidri Oranje Willemi pea eest välja 25 000 kuldmünti.

1603 – Prantsuse meresõitja ja maadeavastaja Samuel de Champlain läks teele Uue Maailma poole.

1875 – ametisse astus USA kardinal John McCloskey.

1886 – sündis vene poliitik Sergei Kirov

1892 – Jesse W. Reno esitles esimest eskalaatorit New Yorgis.

1903 – Suurbritannia viis lõpule Põhja-Nigeeria vallutamise.

1907 – Soome naised said esimestena Euroopas valimisõiguse.

1916 – USA president Woodrow Wilson saatis 12 000 USA sõdurit üle piiri Mehhikosse kindral John Pershingi Pancho Villa juhitud mässuliste talupoegade vastu.

1917 – Venemaa keiser Nikolai II loobus Pihkvas Venemaa ainuvalitseja tiitlist ja Venemaa keisri troonist.

1933 – Adolf Hitler kuulutas Saksamaa Kolmandaks Riigiks.

1937 – Chicago Cooki haiglas loodi maailma esimene verepank, kus hoiti ülekanneteks külmutatud verd.

1937 – sur USA ulmekirjanik H.P. Lovecraft

1938 – hukati vene revolutsionäärid Nikolai Buhharin, Aleksei Rõbov, Gendrihh Jagoda ja Nikolai Krestinski

1939 – Saksamaa okupeeris Tšehhoslovakkia moodustati Böömi-Määrimaa protektoraat ja iseseisev Slovakkia riik.

1940 – Hermann Göring ütles, et 100–200 kirikukella on Saksamaale piisav: ülejäänud võib sulatada sõjatööstuse tarbeks.

1985 – registreeriti maailma esimene internetidomeen.

1988 – hukati USA tippspioon Sergei Poljakov.

1988 – Iisraeli võimud kehtestasid palestiinlastele okupeeritud territooriumil liiklemise keelu.

1990 – Mihhail Gorbatšov valiti Nõukogude Liidu esimeseks presidendiks. Samal päeval tunnistas NSV Liidu Ülemnõukogu õigustühiseks Leedu iseseisvusdeklaratsiooni.

1990 – Iraak hukkas Londonis väljaantava ajalehe reporteri, kes mõisteti süüdi spioneerimises.

1991 – Serbia president Borislav Jovic astus tagasi, kuna kollektiivne presidentuur ei suutnud kehtestada üleriigilist eriolukorda.

1991 – Saksamaa saavutas Teise maailmasõja järel taas täieliku iseseisvuse. Nimelt neli seni Saksamaad okupeerinud riiki NSV Liit, Prantsusmaa, Suurbritannia ja USA loobusid kõikidest seni veel alles jäänud nõudmistest.

1992 – Türgi idaosa tabas maavärin, surma sai 800 inimest.

1994 – Kirde-Brasiilia vangide ülestõusus võeti pantvangi katoliku kardinal, kaks piiskoppi ja veel 15 inimest.

1994 – võeti vastu Valgevene põhiseadus.

1996 – Taiwani president nõudis, et Hiina lõpetaks saareriigi ärritamise sõjaväemanöövritega. Hiina teatas seepeale uute manöövrite korraldamisest Taiwanile veelgi lähemal.

1996 – Hollandi lennukitööstuskompanii Fokker teatas oma pankrotist, tuues kaasa suurima koondamise riigi ajaloos.

1997 – Zaire'i mässulised vallutasid Kisamgani linna, valitsuse viimase tugipunkti riigi idaosas.

1997 – avati näitus, kus näidati Jack Kevorkiani 13 maali, mis kujutasid maharaiutud päid, mõranenud koljusid ja mädanevaid laipu.

1998 – Valge Maja endine töötaja Kathleen Willey süüdistas president Bill Clintonit ahistamises.

1999 – Põhja-Iirimaal hukkus autopommiplahvatuses Rosemary Nelson, tuntud advokaat, kes esindas katoliiklastest kliente mitmes kohtuprotsessis, mida meedias laialdaselt kajastati. Mõrva võttis omaks katoliiklastevastane terrorirühmitus Red Hand Defenders.

1916 – New Yorgi kohus mõistis esmakordselt inimese süüdi DNA-analüüsi tulemusena.

2004 – teadlased avastasid uue taevakeha Sedna, seni kaugeima teadaoleva objekti meie Päikesesüsteemis.

2019 – 123 riigis üle maailma toimunud noorte kliimastreigist Fridays for Future võttis osa ligi 1,6 miljonit inimest.