Täna ajaloos 16.03: toimus Krimmi «referendum»

Krimmi referendum.

FOTO: Baz Ratner/Reuters/Scanpix

2014 – Krimmis ja Sevastopolis toimus «referendum» Venemaaga ühinemise küsimuses. Väidetavalt osales 83,1% hääleõiguslikest, kelles 96,77% pooldas liitumist Venemaaga.

Krimmi referendum oli osa Venemaa ja Krimmi venekeelse rahvastiku reaktsioonist Ukraina 2014. aasta revolutsioonile. Lisaks pingetele riigi idaosas tõusid peagi separatistlikud meeleosad ka peamiselt venelastega asustatud Krimmi poolsaarel, kuhu ilmusid ka ametlike markeeringuteta vene väed.

2. märtsi pärastlõunaks konstateeris USA välisteenistus, et kogu Krimmi strateegiliselt olulised objektid on Venemaa Föderatsiooni armee kontrolli all. 2. märtsi õhtuks oli Krimmi viidud umbes 15 000 Venemaa sõdurit, kes olid hõivanud kõik lennuväljad ja sadamad, blokeerinud teed ning Ukraina piirivalve- ja sõjaväeüksused nende baasides. Ukraina ametiisikuid ja sõjaväelasi sunniti oma riiki reetma ning vanduma ustavust Venemaa-meelsetele jõududele. Ukraina sõjaväe vastupanu oli kõrgema käsu kohaselt passiivne, hoiduti tulevahetusest sissetungijatega ega reageeritud provokatsioonidele. Ajutine valitsus Kiievis kuulutas 2. märtsi hommikul Ukrainas välja üldmobilisatsiooni, kuid ei käskinud asuda sissetungijaid tõrjuma relvadega. Puhkes igakülgne propagandasõda. EL-i ja NATO juhid kutsusid Putinit ja Venemaad korrale ning ähvardasid tõsiste tagajärgedega (rahvusvaheline boikott ja G-8 liikme staatuse külmutamine).

18. märtsil kirjutati Kremlis alla Krimmi ja Sevastopoli liitumislepingutele Venemaaga. Riigiduuma ja Föderatsiooninõukogu kiitsid lepingud heaks vastavalt 20. ja 21. märtsil.

16. märtsi sündmused Eestis:

1762 – Liivimaa kindralkuberneriks sai katoliiklasest iirlane George Browne.

1918 – Kuressaare linnapea Axel von Rehekampff seati ametisse

1921 – Vabariigi Valitsus määras administratiivkorras väljasaadetavate välismaalaste paigutamise kohaks Kihnu ja Hiiumaa saare.

1934 – Hans Alver valiti tagasi Haapsalu linnapeaks.

1934 – Tallinnas arreteeriti lapualane Kosti-Paavo Eerolainen.

1952 – Augsburgis asutati Eesti Ühiskond Saksa Liiduvabariigis.

1972 – sündis režissöör Veiko Õunpuu

1984 – sündis laulja Nele-Liis Vaiksoo

1996 – Tuhanded moskvameelsed õigeusklikud korraldasid Tallinnas ristikäigu, et palvetada kirikuvarade nende kätte jäämise eest ja kirikulõhe lahenemise eest.

Ja maailmas:

1751 – sündis USA neljas president James Madison

1793 – maskiballil Rootsi Kuninglikus Ooperiteatris tulistati kuningas Gustav III-t. Kuningas suri 29. märtsil.

1802 – Ameerika Ühendriikides asutati West Point'i Sõjaväeakadeemia

1819 – John Bostock kirjeldas Londoni Kuningliku Meditsiini ja Kirurgia Ühingu koosolekul heinanohu kliinilisi sümptomeid. see oli esmakordne allergia sümptomite kirjeldus.

1921 – Saksa keemik Fritz Winkler avastas uue agregaatoleku – plasmaoleku.

1945 – Teine maailmasõda: Briti lennuvägi pommitas Würzburgi, hävitades 90% linnast.

1968 – Vietnami sõda: Mỹ Lai veresaunas tapsid USA sõdurid sadu relvastamata tsiviilisikud.

1978 – Punased Brigaadid röövisid Itaalia ekspeaministri Aldo Moro.

1990 – Lätis tähistati esmakordselt Läti leegionäride päeva.

2014 – Krimmis ja Sevastopolis toimus «referendum» Venemaaga ühinemise küsimuses. Väidetavalt osales 83,1% hääleõiguslikest, kelles 96,77% pooldas liitumist Venemaaga.

Tagasi üles