Einsteini teooria sai kinnituse: aasta kosmoses pani identsete kaksikute geenid erinevalt tööle

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Kaksikvennad Mark (vasakul) ja Scott Kelly (vasakul).

FOTO: NASA

NASA uuringu esialgsed tulemused näitavad, et aasta Rahvusvahelises Kosmosejaamas muutis tema geenide avaldumist võrreldes Maal püsinud kaksikvennaga koguni 7 protsendi võrra, teatas CNN.

Tegemist on uuringuga, mille idee tuleneb Albert Einsteini kuulsast nn kaksikute paradoksist, mille kohaselt vananeb kosmoses käinud astronaut võrreldes oma Maale jäänud vennaga märkimisväärselt vähem. Algselt vaid teoreetilise formulatsioonina välja käidud käsituse kontrollimiseks korraldaski NASA vastava eksperimendi, mille käigus võeti vaatluse alla astronaut Scott Kelly ja tema Maa peale jäänud vend Mark’i kehalised muutused enne ja pärast kosmoseskäiku.

Tulemused näitavad selgelt, et kosmoses käinud kaksiku geeniekspressioon, ehk DNA pealt maha loetava informatsiooni valik muutus kosmoseretke tagajärjel 7 protsendi ulatuses, kusjuures muutused püsisid ka pärast Maale naasmist.

Astronaudi kehas toimuvate füüsiliste muudatuste kindlaks tegemiseks võeti jälgimise alla muutused tema ainevahetuse saadustes, täpsemini immuunsüsteemi eraldatavate tsütokiinide ja valkude sünteesimise tase. Tulemused näitasid, et kosmoselend on võrreldav stressiga, mida põhjustavad kehas sellised rasked tingimused nagu hapnikupuudus, põletikud või järsud muutused toitainete kättesaadavuses.

Üht Kelly peal läbi viidud uuringutest juhtinud Cornelli Ülikooli teadlase Chris Masoni sõnul võib koguni öelda, et kosmosereisi käigus aktiveerusid Kelly kehas niinimetatud kosmosegeenid. Kui 93 protsenti geeniekspressioonist lülitus pärast Maale naasmist tagasi vanale režiimile, siis 7 protsenti jäigi toimima uut moodi. Kuigi tegemist on küllaltki väikese osaga kogu geeniekspressioonist võib see siiski olla piisav, et tuua raku tasemel kaasa märkimisväärseid muutusi.

Kehas toimunud olulisemate muutuste seas oli näiteks hüpoksia ehk hapnikuvaegus, mille tagajärjel said viga rakus nn jõujaama funktsiooni täitvad mitokondrid. Lisaks muutus ka rakkude vananemist mõjutavate telomeeride pikkus, mille põhjuseks peavad teadlased nii kiirgust kui ka toitainete vähesust.

Muutusi täheldati ka astronaudi verehüübes ja luude struktuuris, mille põhjuseks peetakse nullgravitatsioonis viibimist, ning ka immuunsüsteemi aktiivsuse järsku tõusu.

Kokku viibis Kelly kosmoses terve aasta, ehk siis kaks korda kauem kui tavaliselt. Uuringu üheks eesmärgiks oligi teha kindlaks, mis juhtub inimesega sellistes oludes, milles peavad viibima esimesed Marsile saadetavad inimesed.

Scott ja Mark Kelly tervisel hoiavad teadlased silma peal ka edaspidi. Jälgimise all on nii nende mikrofloora, luud, kui ka immuunsüsteemi talitus.

Tagasi üles