TÄNA AJALOOS ⟩ Sündis üks eesti suurimatest kunstnikest

Eduard Wiiralt sündis Peterburi kubermangus Tsarskoje Selo maakonnas Gubanitsõ vallas Robidetsi mõisas mõisateenijate Anton ja Sophie-Elisabeth Wiiralti pojana. Seitsmeaastasena pandi poiss kohalikku Kalitino algkooli.

Esimese maailmasõja puhkedes asus perekond elama Tallinna ja kunstikalduvustega noormees valis edasiõppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli. Andeka õpilasena läbis ta kaks klassi ühe aastaga ning viidi üle aktiklassi. Kolme aasta jooksul, mis ta kunsttööstuskoolis õppis, oli Wiiralti peamiseks õpetajaks Nikolai Triik. 1917. ja 1918. aastal käis Wiiralt kunsttööstuskooli ülesandel Tartus Eesti Rahva Muuseumi kogudes rahvariideid ja etnograafilisi esemeid joonistamas.

Pärast Vabadussõda täiendas Wiiralt ennast vastavatut Tartu Kunstiühingu Pallas kunstikoolis, pärast mida töötas kaks aastat kooli graafiliste tehnikate õpetajana. Seejärel suundus kunstnik Pariisi, kus veetis ligi 15 aastat boheemlaslikku elu elades.

Eduard Wiiralti viimased aastad, nagu ka tema kunstnikukarjääri tippaeg, möödusidki Pariisis. Kuigi kunstnik oli sõja aastatel viibinud Eestis, sõitis ta 1944. Aasta kevadel Viini oma tööde näitust korraldama.

Tagasi Eestisse ta enam ei tulnud, vaid läks läbi Taani Rootsi, kus peatuspaigaks oli esialgu põgenikelaager Kummelnäsis. Rootsis viibis Wiiralt umbes aastapäevad, tehes seal koos vahepeal Eestist põgenenud Eduard Olega matka Lapimaale. 1946. aasta sügisel pöördus kunstnik lõplikult tagasi Pariisi. Esialgu peatus ta tuttava maalija juures, siis pakkus talle oma korterit Montparnasse'il eestlane Eduard Klimberg. 1947. aastal sai ta korteri Tähe väljaku (praegu Charles de Gaulle'i väljak) triumfikaare lähedale ning 1951. aastal kolis linnakära eest põgenemiseks Pariisi-lähedasse linnakesse Sceaux'sse, kus asuv maja aadressil Rue Houdan 61 jäigi tema eluasemeks kuni surmani.

Eduard Wiiralt suri maovähi tagajärjel 55-aastasena Pariisis, Danncourti haiglas Clichy avenüül ning maeti 12. jaanuaril 1954 Père-Lachaise'i kuulsuste kalmistule.

20. märtsi sündmused Eestis:

1898 – sündis graafik Eduard Wiiralt

1929 – arreteeriti Tapa linnapea Ernst Grimm.

1931 – Nõukogude Liidu kaubaaurikul Proletarii saabus Tallinna sadamasse kuus Soomest põgenenud kommunisti.

1932 – Tallinnas tuli kokku III vabadussõjalaste kongress.

1935 – Riigi Majandusnõukogu liikmed andsid Riigivanem Konstantin Pätsile ametivande.

1988 – ETA levitas Eesti ajakirjanduses anonüümset artiklit «Klassivõitlus Eestis 1940. ja 1950. Aastatel». Selles õigustati Eestis korraldatud massiküüditamisi «klassivõitluse teravnemise» teesiga.

Ja maailmas:

1828 – sündis norra kirjanik Henrik Ibsen

1921 – peeti viimased tänavalahingud Kroonlinnas. Lõppes bolševikevastane ülestõus.

1937 – sündis USA muusik ja näitleja Jerry Reed