Uuring: Trappist-1 planeetidel võib olla elu tekkeks hoopis liiga palju vett

NASA kunstniku kujutis Trappist-1 planeetide pinnast.

FOTO: NASA/AP/Scanpix

Värske uuring näitab, et palju kõmu tekitanud Trappist-1 tähesüsteemi planeetidel võib olla elu tekkeks lihtsalt liiga palju vett, teatasid Arizona Ülikooli teadlased.

Mõni aasta tagasi avastatud Trappist-1 planeedid jõudsid maavälise elu otsijate teravdatud tähelepanu alla pärast 2017. aasta veebruari, mil tehti kindlaks selle süsteemi struktuur. Belgia teadlaste uuringus tuli nimelt välja, et kogu süsteem koosneb seitsmest üksteisele väga lähestikku paiknevast Maa-suurusest planeedist, millest koguni kolm asuvad veel süsteemi keskmest asuva tähe nn elukõlbulikus tsoonis – piirkonnas, kus peaksid valitsema täpselt õiged tingimused vedela vee olemasoluks.

Euroopa Lõunaobservatooriumi kujutis sellest, kuidas võiks välja näha mõne Trappist-1 planeedi pind.

FOTO: HO/AFP/Scanpix

Mõistagi on selline avastus maavälise elu otsijate seas elevust tekitanud, kuid mitmed hilisemad uuringud on siiski pigem skeptilised olnud – leitud planeetide puhul on mõndagi, mis elu tekke tõenäosust oluliselt vähendab. Vedela vee olemasolu ei ole keegi seni aga kahtluse alla seadnud.

Ajakirjas Nature Astronomy avaldatud artiklis näitab Arizona Ülikooli teadlaste juhitud uurimisrühm aga sootuks vastupidist – planeetidel võib vett olla koguni liiga palju.

Muidugi on 39 valgusaasta kaugusel asuva süsteemi otsevaatlused keerukad ja võimalused planeete otse uurida pehmelt öeldes piiratud. Seetõttu võtsidki teadlased jälgimise alla hoopis nende tihedused, mille põhjal on võimalik tuletada ka nende ligikaudne veesisaldus, vahendab IFL Science.

Tuli välja, et kaks Trappist-1 kaugemat planeeti (g ja h) koosnevad veest isegi enam kui 50 protsendi ulatuses. Tähele lähimad b ja c on küll «kuivemad», kuid nendegi veesisaldus on ligikaudu 15 protsenti. Võrdluseks – Maal leidub vett vaid 0,1 protsenti.

Kuigi selline veerohkus võib maavälise elu leidmise tõenäosuse osas positiivse arenguna näida, kirjutab space.com, et selline mulje võib siiski olla petlik. Mõnede teooriate kohaselt võib elu teke üleni vee alla mattunud planeetidel oluliselt raskendatud olla.

Kui näiteks Maa ookeanide sügavaim punkt Mariaani süvik ulatub vee pinnast 11 kilomeetri sügavusele, siis näiteks Trappist-1f pinda katva veekihi paksuseks hindavad teadlased koguni 200 kilomeetrit. Selle all võib aga omakorda olla jääkiht, millele järgnevad magneesiumisilikaadi kihid, pärast mida algab vedelast rauast koosnev tuum. Elu toetavate geoloogiliste protsesside jaoks selline koostis aga ei sobiks.

Niisiis näib tõenäoline, et elu tekkeks ei ole vajalik mitte vaid vee olemasolu, aga ka vee ja maapinna vaheldumine.

Tagasi üles