TTÜ teadlased otsivad võimalusi lämmastikureostuse vähendamiseks Läänemeres

Läänemeri

FOTO: Alo Lõhmus/Postimees/Scanpix

Inimese põhjustatud lämmastikureostus meie veekogudes nii põhja- kui ka pinnavees on tõusvas joones keskkonnakaitse murekohaks mitte ainult Eestis, vaid kogu maailmas.

Tallinna Tehnikaülikooli vee- ja keskkonnatehnika uurimisrühma teadlased osalevad Eesti-Läti piiriülese koostöö programmi teadusprojektis GURINIMAS, mis on seadnud eesmärgiks kvantitatiivselt hinnata lämmastikureostuse vähendamise võimalusi Läänemeres.

Liigne toitainete (peamiselt lämmastiku ja fosfori) sisaldus soodustab meie veekogude eutrofeerumist ja veekvaliteedi halvenemist pinna- ja põhjavees. Eutrofeerumine on lahtiseletatult vetikate vohamine ning sellega kaasnev lagunemisprotsess, mis omakorda põhjustab hapnikupuudust ja vee kvaliteedi halvenemist, see aga omakorda mõjutab negatiivselt kalade ja teiste veeloomade elukeskkonda.

«Praegu on oluline välja selgitada veekvaliteedi halvenemist põhjustavate toiteinete (lämmastiku- ja fosforiühendite) allikad – see viib ka nende likvideerimisvõimalusteni,» ütles uurimisrühma liige, TTÜ ehituse ja arhitektuuri instituudi professor Arvo Iital.

Erinevate reostusallikate, sh näiteks metsast ja soodest tuleva looduskoormuse kohta on seni kahjuks suhteliselt vähe teavet. Seda lünka püüavadki teadlased käimasoleva projektiga täita.

«Hindame kogu Eesti (s.h Liivi lahe) valgla bioloogiliselt omastatava lämmastiku voogusid erinevate majandussektorite (põllumajandus, tööstus, energeetika, metsamajandus, kalandus, transport, jäätmekäitlus, reoveepuhastus) vahel ning lämmastiku ainevahetust atmosfääri ja hüdrosfääriga. Analüüsime lämmastiku importi ja eksporti Eestis ja Lätis ning nende valitud valglates (Pärnu ja Daugava jõgi),» selgitas professor Iital.

Sellele inventuurile tuginedes koostatakse kogu Eesti ja ka Liivi lahe valgla lämmastiku bilanss ning määratletakse olulisemate lämmastikuvoogude riskipiirkonnad. Edasi saab hakata tegelema lämmastiku haldamise integreeritud süsteemi koostamisega reostuse vähendamiseks.

Seega on TTÜ teadlased vastutavad Eestile ja ka Lätile sobiva ja realistliku lämmastikuvoogude arvutamise metoodika väljatöötamise eest.

«Oma uurimisprojektiga loome olulise lämmastikuringluse strateegia Läänemere regioonis, millele saab edaspidi toetuda vastava poliitika ja tegevuskava väljatöötamisel,» lisas Arvo Iital. Lämmastikuvoogude sisendite ja väljundite analüüs valmib 2018. aasta sügiseks.

Populaarne

Tagasi üles