Leegid taevas ja vette uppuv maa – kuidas hiiglaslik vulkaanipurse Islandi ristiusku pööras

Kaur Maran
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vulkaanipurse Islandil
Vulkaanipurse Islandil Foto: /Caters News Agency/Scanpix

Missionärid kasutasid saareelanike mälestusi üle elatud katastroofist mitmeid jumalaid kummardava paganluse asendamiseks monoteistliku kristlusega, kirjutab Independent.

Island on küll tervenisti vulkaanilise päritoluga saar, kus väiksemaid purskeid ikka vahel juhtub. Üks 939. aasta kevadel alanud purse jättis saare ajalukku aga suurema jälje kui pea ükski teine. Pea aasta aega kestnud katastroofi tagajärjel tekkis mõistagi suures koguses uut maapinda, kuid lisaks geoloogilistele muutustele kaasnes sellega ka oluline kultuuriline tagajärg.

«Uue dateeringu järgi toimus purse Islandi asustajate laias laastus teise või kolmanda põlvkonna jooksul,» ütles Independentile uuringut juhtinud vulkanoloog Clive Oppenheimer Cambridge’i Ülikoolist. «On võimalik, et purset võisid näha ka mõned esimese põlvkonna sisserändajad.»

Värskes uuringus tegi Cambridge’i Ülikooli teadlaste juhitud uurimisrühm kõigepealt kindlaks vulkaanipurske täpse aja. Purse pidi olema tõeline looduskatastroof, mille käigus ujutas laava üle suure osa saare pindalast ning õhk tõmbus väävliaurudest kibedaks. Noore koloonia jaoks pidi tegemist olema karmi katastroofiga, millega kaasnes nii asustuste maha jätmine kui ka suured näljahädad.

Lisaks leiti sellele viiteid ka ühest Islandi tuntumast keskaegsest ürikust nimega Völuspá, mis pandi esmakordselt kirja tõenäoselt ligi 20 aastat pärast purset ennast. Värsivormis saagas on olemas nii purske kirjeldus kui ka viide võimalusele, et katastroofi mälestust kasutati ära, et sundida kohalikke ristiusku astuma.

Nimelt algab Völuspá kirjeldusega sellest, kuidas «päike värvus mustaks ja maa vajus mere alla». Lisaks on kirjas, millisena nägid tollased islandlased purskele järgnenud külmasid suvesid. Neid sündmusi tõlgendatakse kui jumalikku ennet, mis hoiatab ette vanade paganlike jumalate allakäigu eest ja kuulutab uue üksiku ja kõikvõimsa jumala tulekut.

Teadlaste hinnangul viitab see võimalusele, et kristluse juurutajad kasutasid inimeste raskeid mälestusi vulkaanipurskest ära, et neid usku pöörama suunata.

Nimelt lõppeb maailm Völuspá kohaselt järgnevalt: «Õhku tõuseb elu toitev aur ja vastu taevast lendab tuli.» Lisaks sellele pidavat jumalad surema ja Maa põlema. Hiljem rohelise ja kaunina taassündinud maale pidavat aga tõusma uus kõikvõimas isand. Kui varem peeti üriku teksti pigem fiktsiooniks, siis ajaline kokkulangevus ühe Islandi inimasustuse ajaloo kõige võimsama vulkaanipurskega näitab, et ehk ei olnudki muistne kirjeldus tegelikest oludest nii väga kaugel.

Vulkaanipurske ja usupööramise seoseid kirjeldav teadusartikkel ilmus ajakirjas Climate Change.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles