Video: Hiinlaste kontrolli kaotanud kosmosejaam kukub ülehomme Maale Täiendatud 11.03

Värskeimate andmete kohaselt võib Hiina katkine Tiangong-1 kosmosejaam langeda maale sellel pühapäeval.

Prognoos pärineb USA päritolu Aerospace Corporation'ilt, kelle arvutuste kohaselt peaks atmosfääri sisenemine toimuma 1. aprillil kl 17.00 (Eesti aja järgi) ± 16 tundi.

Hiinlaste esimene kosmosejaam Tiangong-1 on meedia ja kosmosefännide huviorbiidis olnud juba pea aasta aega. Tiangong-1 ehk «Taevane palee 1» lennutati orbiidile kuus aastat tagasi ning toona kirjeldati seda kui suurt töövõitu, mille käigus pidi Hiina ümber joonistama kogu rahvusvahelise kosmosepoliitika jõujooned.

Pärast ligi viit aastat edukat tööd, sealhulgas ka mitmeid mehitatud ja mehitamata missioone, hakkasid aga levima kuulujutud, et kosmosejaamaga on tekkinud tõsiseid probleeme. 2016. aastal tunnistasid ka Hiina ametnikud lõpuks, et kosmosejaamaga on kontakt kaotatud ning et tõenäoselt kukub see millalgi 2017 või 2018 kontrollimatult Maale.

Nüüd kirjutabki The Guardian viitega Euroopa Kosmoseagentuurile (ESA), et kosmosejaama orbiidiaeg hakkab otsa saama ning Maale kukkumist võib oodata veel selle nädala jooksul. Seetõttu on ka kosmoseagentuurid üle maailma pööranud oma pilgu taevasse, et kosmosejaama kukkumisaeg võimalikult täpselt ette määrata ja vähendada võimalikku ohvrite arvu.

Teiste seas on Tiangong-1 käekäiku jälgima asunud ka Saksamaal asuv Fraunhoferi Kõrgsagedusega Füüika ja Radaritehnoloogia Instituut, mille teadlaste hinnangul peaks kukkumine toimuma «lähinädalatel». Küll aga suutsid instituudi radarid peagi alla kukkuva kosmosejaama üles pildistada ning anda avalikkusele üle aastate esimesed pildid meid taevas varitsevast kosmosejaamast.

FOTO: Fraunhoferi Kõrgsagedusega Füüika ja Radaritehnoloogia Instituut

Kui kaheksatonnise kosmosejaama suvalises kohas maha prantsatamine võib näida küllaltki hirmuäratava väljavaatena, siis olukorral silma peal hoidvate teadlaste kinnitusel erilist põhjust hirmu tundmiseks siiski ei ole. Esiteks põleb suurem osa kosmosjaamast tõenäoselt atmosfääris ära ning tõenäosus, et allesjäänud tükid inimesi tabavad, on tõepoolest nullilähedane.

Hiina kosmoseagentuur (CMSEO) hinnangul on tõenäosus, et keegi rohkem kui 200 grammi kaaluva metoriidiga pihta saab siiski üks 700 miljonile.

Lisaks ei ole tegemist kaugelt esimese ega suurimagi Maale kukkunud kosmoseaparaadiga. Suurima kosmosest kukkunud inimtekkelise objekti «au» kuulub nimelt USA 77 tonni kaalunud kosmosejaamale Skylab.

Ka ESA asjatundjad kinnitavad, et Tiangong-1 ei tohiks Maale naastes kahju teha, lisades, et viimase 60 aasta jooksul on kontrollimatult Maale kukkunud ligi 6000 suurt objekti ja midagi hullu ei ole juhtunud.

Aina lähenevast «tähtajast» hoolimata ei ole kukkumispaika jätkuvalt võimalik täpselt ette öelda. Küll aga on teada, et atmosfääri saab see siseneda vaid 43. lõuna- või põhjalaiuse piirkondades. Orienteeruva kukkumiskuupäevana on välja käidud näiteks 1. aprill.

Joonise paremas servas on näha laiuskraadid, kuhu kosmosejaam langeda võib, vasakus aga rahvastikutihedus laiuskraadi kohta.

FOTO: Euroopa kosmoseagentuur

2016. aasta septembris saatis Hiina orbiidile uue jaama Tiangong-2, mille ta loodab muuta 2022. aastaks mehitatud kosmosejaamaks. 

Tagasi üles