Täna ajaloos 28.03: Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutasid Venemaale sõja

Prantsuse väed hiivamas Sevastoopolis prantsuse trikoloori.

FOTO: Horace Vernet / Wikipedia / Avalik omand

1854 – Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutasid Krimmi sõja käigus Venemaale sõja.

Krimmi sõda (Venemaal ka Idasõda ehk Восточная война, türgi keeles Kırım Savaşı) ehk Kümnes Vene-Türgi sõda oli oktoobrist 1853 kuni veebruarini 1856 kestnud sõda, mille Venemaa keisririik kaotas Prantsusmaa, Suurbritannia, Osmanite riigi ja Piemonte-Sardiinia liidule.

Sõja ajend oli kristlaste õiguslik olukord toona Osmanitele kuulunud Pühal maal. Prantsusmaa toetas katoliiklasi, Venemaa õigeusklikke. Pikas perspektiivis olid põhjused Osmanite riigi nõrgenemine ning Prantsusmaa ja Suurbritannia soovimatus teha Venemaale rohkem järeleandmisi.

Suurem osa relvakonfliktidest kulges Mustal merel ja Krimmi poolsaarel, kuid väiksemaid lahingutegevusi toimus ka Läänemerel, Anatoolias, Kaukaasias, Valgel merel ja Vaiksel ookeanil. 1853. aastal alustasid Venemaa ja Osmanite riik sõda Venemaa rolli pärast õigeusklike eestkostjana ning Venemaa purustas Sinopes Osmanite laevastiku. 1854. aasta 28. märtsil astusid sõtta ka Prantsusmaa ja Suurbritannia, püüdes peatada Venemaa pealetungi.

28. märtsi sündmused Eestis:

1926 – Tallinnas toimusid Eesti meistrivõistlused maadluses.

1931 – sündis poliitik Vaino Väljas

1934 – Itaalia saadik Leone Will Schott esitas oma volitused Riigivanem Konstantin Pätsile.

1937 – Riias toimusid Euroopa meistrivõistlused jääpurjetamises, kus Etienne Gahlnbäck tuli neljandat ja Erik Holst viiendat korda meistriks.

1973 – sündis ansambli Terminaator juht Jaagup Kreem.

1981 – sündis näitleja Rasmus Kaljujärv.

2005 – Tallinna Ülikooli senati otsusega loodi Balti Filmi- ja Meediakool.

Ja maailmas:

845 – Prantsusmaal rüüstasid viikingid Pariisi.

1795 – Kuramaa hertsogiriik liideti Venemaaga.

1854 – Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutasid Krimmi sõja käigus Venemaale sõja.

1868 – sündis vene kirjanik Maksim Gorki

1871 – Prantsusmaal kuulutati välja Pariisi kommuun.

1881 – suri vene helilooja Modest Mussorgski

1882 – Paul Carl Beiersdorf sai patendi rebitavale plaastrile.

1930 – Konstantinoopoli linn sai ametlikult nimeks İstanbul.

1935 – Eesti saadik Friedrich Akel esitas oma volitused Madalmaade kuningannale Wilhelminale.

1939 – Francisco Franco vallutas Madridi.

1941 – suri inglise kirjanik Virginia Woolf

1943 – suri vene helilooja Sergei Rahmaninov.

2010 – Rootsis müüdi Ameerika Ühendriikide Ford Motor Company kontserni kuuluv sõiduautosid tootev Volvo Cars Hiina autotootjale Zhejiang Geely Holding Group

Populaarne

Tagasi üles