TÄNA AJALOOS ⟩ Šoti füüsik patenteeris tänapäeval asendamatu seadme

2. aprillil 1935 patenteeris Šoti füüsik Sir Robert Watson-Watt radari tööpõhimõtte. Esimesed radarid ehitati Robert Watson-Watti juhtimisel Suurbritannia saare idarannikule, mis olid mõeldud õhuruumi kaitseks ja võimaldasid avastada lennukeid juba 75 miili kauguselt.

Teise maailmasõja ajal olid radarid tugeva kaitsesüsteemi tähtsaks osaks Saksa Luftwaffe pommituslennukite rünnakute vastu. Sõja lõpus kasutati ka mobiilseid lennukitele paigutatud radareid, mis tegi lõpu Saksa allveelaevade laiutamisele Atlandi ookeani vetes.

Radari arengu tähtsaks teetähiseks saab pidada magnetroni leiutamist Birminghami ülikoolis 1940. aasta algul. Magnetron võimaldas inglastel kasutada oma radarites palju kõrgemat raadiosagedust kui sakslaste suurtes kohmakate antennidega radarites. Magnetron on kõigi hilisemate radari arenduste tuumikseadeldis.

2. aprilli sündmused Eestis:

1804 – Läänemere kubermangude koolikorralduse täpsustamiseks anti välja «Määrused Tartu Keiserlikule Ülikoolile tema ringkonna järelevalve kohta».

1804 – Kevadel alustasid Liivimaa kubermangus tööd maakondade revisjonikomisjonid.

1928 – Eesti Spordi Keskliidu esimeheks sai kindral Johan Laidoner.

1939 – asutati Eesti-Bulgaaria Ühing.

1941 – sündis telediktor Alice Talvik.

1948 – Aburi külas Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas asutati Virumaa esimene kolhoos. Kolhoosi moodustasid 9 peret ning kolhoosivaraks oli 230 ha maad, millest 160 põllumaad; 15 hobust; 20 lehma; ja 10 muud kodulooma.

Ja maailmas:

742 – sündis frangi kuningas ja Rooma keiser Karl Suur.

1618 – sündis itaalia füüsik ja astronoom Francesco Grimaldi

1725 – sündis itaalia seikleja ja kirjanik Giovanni Giacomo Casanova

1805 – sündis taani kirjanik Hans Christian Andersen

1840 – sündis prantsuse kirjanik Emile Zola

1935 – Šoti füüsik Sir Robert Watson-Watt patenteeris radari tööpõhimõtte (RAadio Detection And Ranging).

2005 – suri paavst Johannes Paulus II.