Loendus: «ükssarvikuid» on maailmas 12 võrra rohkem kui kolm aastat tagasi

teadus.postimees.ee
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pantser-ninasarvikute arvukust ohustab peamiselt salaküttimine
Pantser-ninasarvikute arvukust ohustab peamiselt salaküttimine Foto: Anuwar Hazarika/ Reuters/ Scanpix

Jutt käib muidugi pantser-ninasarvikuist (Rhinoceros unicornis), keda iseloomustab vaid üksainus sarv. Tänavune loendus India Kaziranga looduskaitsealalt näitab, et nende haruldaste loomade arvukus on tõusuteel, vahendab BBC.

Loendust viiakse läbi iga kolme aasta tagant, tänavusel loenduses leiti Kaziranga aladelt 2413 looma. Kazirangas, Assami osariigis, elab ligi kaks kolmandiku kõigist maailma pantser-ninasarvikuist.

Arvesse võttes, et nende loomade arvukuse madalseis jääb väga hiljutisse aega, alles seitsmekümnendatel aastatel oli neid maailmas vaid paarsada, on tegemist suurepärase näitega looduskaitseponnistuste edukusest.

Kaziranga looduskaitsealade töötajatele on võitluses salaküttide vastu antud väga ulatuslikud õigused rakendada kurikaelte kallal surmavaid meetmeid. Viimase 12 aasta jooksul on sarvede pärast kütitud ligi 150 ninasarvikut aga aastal 2015 tapsid pargivahid rohkem salakütte kui viimased ninasarvikuid lasta suutsid.

Üle saja aasta vanune Kaziranga looduskaitseala eesmärgiks on pakkuda varjupaika ka tiigritele, elevantidele, vesipühvlitele ning ka haruldastele Lõuna-Aasia mageveedelfiinidele.

Kaziranga looduskaitseala ametnikud viisid loendust läbi peamiselt elevantide seljas
Kaziranga looduskaitseala ametnikud viisid loendust läbi peamiselt elevantide seljas Foto: Anuwar Hazarika/ Reuters/ Scanpix

Loendust viisid läbi ligi 300 ametnikku ning looduskaitseorganisatsioonide esindajat, enamasti ratsutades elevantide seljas. Võimude sõnul võib haruldasi pantser-ninasarvikuid veelgi rohkem Kazirangas elada, sest mitmed loomad võisid loendajate silmade eest jääda varjatuks kõrge rohu sisse, mida see aasta vihmade tõttu ei saanud tavapärasel kombel maha põletada. Kõrge rohu ja kõrstaimede igaaastane põletamine on vajalik taimkatte juurdekasvu stimuleerimiseks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles