Interaktiivne graafik: mis asjad on mustad augud ja kuidas need töötavad?

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Kunstniku nägemus mustast august, mis on parasjagu ametis tähe alla neelamisega

FOTO: /AP/Scanpix

Hiljuti lahkunud füüsika suurkuju Stephen Hawking tegi üleilmsele teadlaskonnale mitmeid teeneid. Üks tema uurimisobjekte olid mustad augud. Postimees koostas mustade aukude olemust ning nende salapära selgitavaid interaktiivsed graafikud.

Juba nimetus must auk on paradoksne. Asjale filosoofiliselt lähenedes on auk millegi puudumine, mis on defineeritav tema ümbruse kaudu. Auk maas on ju pinnase puudumine, mitte selle kogu. Kuid must auk on just mateeria säärane koondumine, tihenemine, et selle gravitatsioonivälja tõttu tõmmatakse kõik liiga ligidale sattunud asjad endasse, pannakse nad «kaduma».

Nimetus ise aga viitab Indias Kolkata linnas asunud samanimelisele kurikuulsale vanglale. Väidetavalt võrdles Kolkata vanglaga, kus traagiliste sündmuste käigus hoiti sõjavange, musti auke kuuekümnendatel aastatel füüsik Robert Dicke. Dicke kodus olevat kasutusel olnud käibefraas, et ilmselt kukkusid kõik majapidamises kadunud esemed just sinna. Sõnade must auk esmakordse konkreetse kasutamise au raskusjõu all kollapseerunud objektide kohta jääb ilmselt John Archibald Wheelerile, kellele keegi anonüümne loengukuulaja sellist terminit soovitas.

Mustad augud püüavad kinni kõik sinna sattuva sääraselt, et isegi valgus ega informatsioon nendest enam välja ei saa. Vajuta allolevale graafikul laserite kujutisele, et näha kuidas valgus kaob sündmuste horisondi taha.

Graafika: Allan Triik

Mustadele aukudele ning Hawkingi kirjeldatud infoparadoksile on pakutud mitmeid erinevaid lahendusi, kuidas need ülimalt tihedad kehad käituvad. Allolev graafik näitlikustab erinevaid teoreetilisi seletusi mustade aukude infobarjääri kohta.

Graafika: Allan Triik

Tagasi üles