Krevettide ja vähkide püük paiskab atmosfääri suuri koguseid süsihappegaasi

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Vähipüük kuulub kõige saastavamate kalanduspraktikate hulka

FOTO: Brian Snyder/ Reuters/ Scanpix

Kalalaevad on viimastel aastakümnetel muutunud tunduvalt tõhusamateks ning üksikud laevad ei paiska õhku kaugeltki nõnda palju heitgaase kui kaheksakümnendatel. Aga siiski on maailmameredel läbi viidava püügi ökoloogiline jalajälg kasvanud rohkem kui veerandi jagu võrreldes 1990. aastaga, vahendab Science.

Ajakirjas Nature Climate Change ilmunud uurimuse järgi tõusis vahemikus 1990-2011 kalalaevastike süsihappegaasi eritamise määr 28 protsenti. Robert Parkeri juhitud teadlasterühma meelest on selle tõusu taga koorikloomade püügi kasv. Vähiliste, krevettide ja muu säärase saagi tööstuslik püük nõuab põhjalikku traali ja madalal kiirusel liiklemist, mõlemad faktorid muudavad aga diisli kasutamise ebatõhusaks. Vähkide püügiks vajalike lõksude seadmine, kontrollimine ja tagasi laeva tirimine eeldab katkendlikku sõitu, mis pole samuti kütuse põletamise seisukohalt efektiivne.

Nõudluse kasv on teinud turumajanduse tingimustes oma töö. 2011. aastal püüti 60 protsenti rohkem koorikloomi kui 31 aastat varem. Vaatamata nende suhteliselt krõbedale hinnale leidub koorikloomadele siiski ostjaid. Koorikloomade püügi käigus eritub atmosfääri 22 protsenti kogu kalastusest pärinevast süsihappegaasist, samas loomad ise moodustavad vaid 6 protsenti ülemaailmsest saagist.

Meredest püütud metsikud krevetid on siiski tunduvalt loodussõbralikumad kui näiteks inimese kasvatatud loomaliha. Kuid kõige loodussõbralikumad kalad on endiselt avavee- ehk pelagiaalkalad nagu heeringas. Need kalad ei ela põhja ligidal ega rannikutel ning nende püük on üks loodussõbralikumaid viise loomseid valke toidulauale tuua.

Tagasi üles