Täna ajaloos 04.04: Tallinnas maabus Taani vabatahtlike kompanii, et lüüa kaasa Vabadussõjas

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Rivistunud Taani vabatahtlike kompanii Nõmme laagris

FOTO: Wikimedia Commons

Teisiti tuntud ka kui Taani Balti Abikorpuse jalaväekompanii koosnes 189 sõdurist ja ohvitserist kes vabal tahtel tulid Eestit ja Lätit kummagi riigi vabadussõdades aitama.

Vabatahtlike sõdurite korpust tunti ka kui Borgelini kompaniid selle asutaja kapten Richard Gustav Borgelini järgi. Kompanii tee viis aurikul Merkur Kopenhaagenist Hankosse Soome, kus maabuti 1919. aasta märtsi viimaseks päevaks. Sealt liiguti rongiga edasi Helsingisse ning jäämurdjal Wäinämöinen ületati Soome laht, kompanii jõudis õhtuks Tallinna.

Kompanii looja ja ülemus kapten Borgelin

FOTO: Wikimedia Commons

Kompanii paremini ette valmistatud sõdurite esimene ülesanne oli tagada Tallinnas avalik kord Asutava Kogu valimiste ajal. Uljad taanlased korraldasid Tallinnas enne rindele saatmist ka pidusid ning algset lõbusat meeleolu hakkas kapten Borgelin distsiplinaarmeetmetega rangemaks muutma.

Sõdurite treening karmistus Nõmmel laagris olles ning taanlased saadeti rindele 19. mail, mil võeti suund Võrule. Taani kompanii osales koos Eesti ja Läti rahvuslike väeosadega sõjategevuses Punaarmee vastu. Taanlased sõdisid Rõuge all, seejärel osalesid Võru–Jēkabpilsi operatsioonis ning pärast lühikest juunikuist puhkust Põhja-Lätis suundusid taanlased Pihkva rindele. Sealt võetis osa Ostrovi vallutamise operatsioonist, mis taanlaseid korralikult räsis. Kompanii arsti hinnangul oli Ostrovi järgselt kompaniis alles vaid poolsada täiesti tervet taanlast.

Võru–Jēkabpilsi operatsiooni skeem

FOTO: Wikimedia Commons

Augustis samal aastal kompanii demobiliseeriti ning aurik Kalevipoeg viis nad tagasi koju Kopenhagenisse. 189 mehest, kes eestlastele-lätlastele appi tulid, 19 kodumaad enam ei näinud. Kuna kompanii moodustati eraalgatusel kannatasid nad vähemalt oma tegevuse alguse rahanappuse käes. Nii mundrid kui varustus hangiti eraannetajate toel.

Pärast Vabadussõja lõppu autastusta Eesti riik 48 taanlast Vabadusristiga.

4. aprilli sündmused Eestis:

1907 – kinnitati Eesti Naisterahva Seltsi põhikiri.

1930 – Tallinnas Kreutzwaldi tänaval sooritati atentaat Tallinna garnisoni ülemale Johan Undile. Ta suri kolm päeva hiljem.

1930 – lauatennises maailmameistriks tulnud Ungari pidas Tallinnas Eestiga maavõistluse, kus Eesti üllatavalt hea mänguga kaotas 6:3.

1940 – Vabariigi Valitsus tegi Vabariigi Presidendile esitise astuda diplomaatilistesse suhetesse Slovakkia Vabariigiga.

1940 – Prantsusmaa saadik Roger le Saulnier de Saint-Jouan esitas oma volitused Vabariigi President Konstantin Pätsile.

1947 – Kohtla-Järvest sai vabariikliku alluvusega linn.

1955 – Rootsis Göteborgis asutati Vabade Eestlaste Ühing

Ja maailmas:

1581 – Inglise kuninganna Elizabeth I nimel lõi Prantsusmaa saadik Monsieur de Marchaumont Deptfordis Golden Hinde'i pardal rüütliks ümber maailma purjetanud Francis Drake'i.

1945 – Teine maailmasõda: Punaarmee hõivas Bratislava.

1949 – NATO ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni loomine.

1953 – Lavrenti Pavlovitš Beria andis välja käskkirja «Igasuguste sunni- ja füüsilise mõjutamise meetodite kasutamise keelustamisest vahialuste puhul».

1964 – USA muusikaedetabeli 5 esimest kohta kuulusid esmakordselt ühele esitajale. Selleks oli The Beatles lugudega «Can't Buy Me Love», «Twist and Shout», «She Loves You», «I Want to Hold Your Hand» ja «Please Please Me».

1968 – Tennessee osariigis Memphises mõrvati Martin Luther King.

1969 – Texase osariigi Houstoni arstid teostasid esimese täistehissüdame siirdamise, 47-aastane meespatsient suri nelja päeva pärast.

1975 – Bill Gates ja Paul Allen asutasid Albuquerque'is New Mexico osariigis tarkvarafirma Micro-Soft.

1983 – Kosmosesüstik Challenger startis oma esimesele missioonile STS-6.

2003 – Haitil tunnustati voodood ametliku usundina.

Tagasi üles