Avastus: Perseuse galaktikaparve läbib viis miljardit aastat kestnud «pakane»

Perseuse galaktikaparve läbivat külma tiheda gaasi front jääb pildil vasakule servale

FOTO: NASA/CXC/GSFC/S. Walker, ESA/XMM, ROSAT

Perseuse galaktikaparve läbib kosmiline külmafront, mis on vanem kui kogu meie päikesesüsteem. NASA Chandra röntgenobservatooriumi andmete kohaselt on viis miljardit aastat hajumata külmarinne kaunis müstiline.

Pildil vasakul nähtav vertikaalne moodustis on külmafront Perseuse galaktikaparves, mis ületab mõõtmetelt kahte miljonit valgusaastat ning on kogu universumist vaid kolm korda noorem. Üllatav on siinkohal just selle vastupidavus. Viie miljardi aasta jooksul oleks pidanud leiduma põhjustemüriaade, miks selline suhteliselt jahe ala peaks üles soojenema ning hajuma.

Kuid seda juhtunud pole. Perseuse külmafront püsib endiselt jahe ning selgepiiriline. Külm on siinkohal muidugi suhteline mõiste. Perseuse galaktikaparve vaadeldes moodustab külmafrondi ala mille temperatuur on kõigest 30 miljonit kraadi. Seevastu sama parve kuumemade regioonid on kõrvetavad 80 miljonit kraadi soojad.

Maiste külmafrontide allikaks on planeedi enda pöörlemine, mis atmosfääri ringi liigutab. Kuid galaktilistes mastaapides põhjustab sääraseid temperatuurierisusi galaktikaparvede omavaheline vastastikmõju. See aga endiselt ei seleta Perseuse frondi vastupidavust. Galaktiparve keskmes asuv ülisuur must auk oleks pidanud miljardite aastate jooksul mõjutama külmafronti moodustavaid gaase sääraselt, et see oleks hajunud.

Ajakirjas Nature Astronomy ilmunud teadustöö juhtivautor Aurora Simionesco kuulus ka Perseuse külmafrondi avastajate hulka kuus aastat tagasi. Chandra röntgenobservatooriumi kõrglahutusega pilt andis võimalus täpsemalt uurida, millega tegemist on. Seni on teada, et frondi põhjustas ilmselt mitmete suure gravitatsiooniga kehade mõjutused galaktikaparves leiduvatele gaasikogudele. Raskusjõu mõjul hakkas gaas mööda ilmaruumi ringi loksuma ning põhjustas temperatuurierisusi.

Kõige tõenäolisemalt hoiavad külmafronti koos magnetväljad, mis kokkusattumuse juhul on osutunud täpselt parajateks, et sääraseid konkreetseid temperatuure kaua paigal hoida. Kust need magnetjõud pärinevad, on raske ütelda ent simulatsioonides sobisid need külmafrondi põhjuseks kõige paremini.

Tagasi üles