Elu Veenusel pole enam üksnes ulmekirjanduse pärusmaa

Hans Alla
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto Veenuse transiidist, mil meie sõsarplaneet möödus Päikesest
Foto Veenuse transiidist, mil meie sõsarplaneet möödus Päikesest Foto: NASA/AP/Scanpix

Astronoomid on täheldanud elu võimalikkust Veenusel. Kuigi esmapilgul üpris maalaadne on sõsarplaneet pigem sarnane varauusaegsete põrgukujutistega. Veenus on tunduvalt kuumem kui kodune Maa ning tema pilvine-tormine atmosfäär oleks maisele elule vägagi vaenulik.

Kuid siiski on Veenuse elu võimalikuse üle spekuleeritud aastakümneid. Siinkohal ei pea me silmas Ray Bradbury suurepärast novelli «Terve suvi ühes päevas», mis lahkab sügavalt ja inimlikult Veenuse kolonistide kooliealiste laste suhtedünaamikat ning päikesepaiste vajadust õnneks. Kuid juba eelmise sajandi kuuekümnendatel aastatel on säärased kosmoloogiahiiud nagu Carl Sagan mõtisklenud Veenuse elurikkuse üle täiesti teaduslikust vaatevinklist.

Veenust aastaringi katvate pilvede alumistes kihtides ei valitse sääraseid põrgulikud tingimused nagu esmasel vaatlusel ülemiste kihtide kohta ütelda võiks. Temperatuurid jäävad seal kõigest 60 kraadi juurde ning rõhkki on madal, võrreldav maisel merepinnal valitseva rõhuga. Lisaks leidub nendes kihtides piisavalt aerosoolidena esinevaid väävliühendeid, et idee mikroobse elu leidmisest Veenusel ei tundugi nõnda võimatu.

Ajakirjas Astrobiology avaldatud arutluskäik seab kahtluse alla, kas kõikidest Veenuse madalamates pilvekihtides tuvastatud osakestest osad ei või olla elu markerid või lausa elusorganismid ise. Limaye Sanjay juhitud planetoloogide rühm analüüsis erinevatelt kosmosesondidelt pärinevaid andmeid Veenuse kohta ning jõudsid järeldustele, et seniste teadmiste kohaselt ei saa Veenust kui elu asupaike välja jätta.

Mitmed aineosad, mida sondid on erinevatel missioonidel Veenuse madalamates pilvekihtides tuvastanud, vastavad mõõtmetelt maiste mikroobide omadele. Kuna Veenuseni saadetud aparaatidel on puudunud võimekus eristada orgaanilisi ühendeid anorgaanilistest siis ei saa välistada, et tegemist pole elusolenditega.

Wisconsini-Madisoni Ülikooli teadurid, kes sellele järeldusele jõudsid, ei paku küll kindlaid tõendeid, et Veenusel leidub elu. Kuid madalates pilvedes leiduvad tumedad väävlirikkad laigud annavad vähemalt sellekohast lootust. Veenust ei saa kõrvale jätta kui elutut põrgukantsi vaid maavälise elu otsijad peavad oma pilgud pöörama ka sinnapoole.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles