Täna ajaloos 06.07: Kreekas taastati antiikne sporditraditsioon, mis vältab tänaseni

Esimeste olümpiamängude raporti kaaneillustratsioon

FOTO: Wikimedia Commons

Toimumiskoht oli muidugi Ateena. Mängud kestsid 1896. aasta aprillis kokku üheksa päeva.

Tänapäevase olümpialiikumise algatajaks oli prantslane parun Pierre de Coubertin, kes Sorbonne'is kaks aastat varem oli organiseerinud esimese olümpiakongressi, millega sai alguse ka Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK). Kongress otsustas ellu tuua esimesed kaasaegsed olümpiamängud.

ROK-i liikmed (vasakult paremale): Willibald Gebhardt (Saksamaa), Parun Pierre de Coubertin (Prantsusmaa), Nõunik Jiří Guth (Tšehhi), Demetrius Vikelas (Kreeka), Ferenc Kemény (Ungari), Aleksei Butovski (Venemaa), Kindral Viktor Balck (Rootsi), Ateenas, 1896. aasta 10. aprillil

FOTO: Wikimedia Commons

Kongress kiitis heaks de Coubertini sõbra, kreeklasest poeet Demetrius Vikelase, ettepaneku korraldada esimese mängud Ateenas. See otsus pidi sümboliseerima antiikse olümpiatraditsiooni jätkumist. Vikelas valiti ka ROK'i esimeseks presidendiks.

Esimestel mängudel osalesid 14 riiki: Austraalia, Austria, Bulgaaria, Itaalia, Kreeka, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Suurbritannia, Šveitsi, Taani, Tšiili, Ungari ja USA. Sportlaste hulgas oli ka üks eestlane, Hermann Lerchenbaum, kes teenis USA mereväes ning pidi osalema sõudemeeskonnas. Tormi tõttu jäi sõudevõistlus kahjuks ära ning Lerchenbaum veetis mängud pealtvaatajana.

Mängudel osalenud sportlaste arv pole täpselt teada. Eri hinnangutel võistlesid 219 kuni 311 inimest, kes kõik olid mehed. Esimestel kaasaegsetel mängudel ei võistelnud naistest sportlased, kuid see viga parandati juba teistel mängudel 1900. aastal Pariisis. De Coubertini esialgne plaan oligi esimesed mängud korraldada hiljem, et need langeksid kokku 1900. aasta Pariisi maailmanäitusega. Elu läks aga teisiti.

Mängud avas ja võitjaid autasustas Kreeka kuningas Geórgios I. Esimese kuldmedali sai endale kaela ameeriklasest kolmikhüppaja James Connoly, kohe mängude esimesel päeval. Võisteldi kokku üheksal alal: jalgrattasport, kergejõustik, laskmine, maadlus, riistvõimlemine, tennis, tõstmine, ujumine ja vehklemine. Kuigi olümpiamängude hilisem ajalugu sisaldab kaunis kummalisena näivaid alasid, nagu puudlite pügamine, linnaplaneerimine ja poeesia, on need üheksa siiski tänaseni mängude kavas.

6. aprilli sündmuse Eestis:

1748 – Pirgu mõisas Kasse kõrtsi juures toimus lööming, kus osalesid Moskva jalaväepolgu sõdurid ja kaks Pirgu mõisa talupoega.

1930 – toimusid Kaitseliidu üleriigilised raskejõustiku meistrivõistlused.

1935 – Tallinnas toimus Eesti-Soome lauatennise maavõistlus, mille Eesti võitis 5:0.

1936 – moodustati piimaühisuste keskliit Võieksport.

1944 – Eesti Omavalitsuse juhi määrusega asutati Eesti Õhukaitseliit.

1946 – toimus Tallinnas vastloodud ENSV Teaduste Akadeemia üldkogu esimene istungjärk. Presidendiks valiti Hans Kruus.

1954 – Wormsis Saksamaal valiti Eesti Võitlejate Ühingu auesimeheks senine esimees Ludvig Jakobsen ja esimeheks Elmar Lipping.

1980 – Tallinnas avati hotell Olümpia.

1982 – EKP büroo kuulutas välja «võitluse kodanliku televisiooniga», pidades silmas Soome televisiooni.

1983 – võimude käsul eksmatrikuleeriti liikumise Noor-Tartu üks liidreid Lauri Vahtre.

1990 – mõrvati Türi kirikuõpetaja Harald Meri.

1994 – teatas Venemaa läbirääkimistel, et ei vii vägesid 31. augustiks Eestist välja.

1995 – kinnitas Läänemere maade inimõiguste komissar Ole Espersen, et Eestis ei rikuta inimõigusi.

1996 – avaldas Eesti Päevaleht Edgar Savisaare ja Tiit Vähi salakõneluste lindistuste stenogrammid.

2005 – toimus Tallinnas Lasnamäe linnaosas tugev plahvatus, milles sai üks inimene kergelt vigastada.

Ja maailmas:

1483 – Sündis kunstnik Raffaello Sanzio ehk Raphael, kes samuti suri samal päeval 1520. aastal

1652 – hollandi kaupmees Jan van Riebeeck asutas Hollandi Ida-India Kompanii ülesandel Aafrika lõunatipus Table'i lahe kaldal kindlustuse loomaks vahesadamat purjelaevade teel Kagu-Aasiasse. Kindlustusest kasvas välja Kaplinn.

1939 – Soome president Kyösti Kallio nimetas Eino Sormose Kuopio piiskopiks.

1941 – Saksamaa tungis kallale Jugoslaaviale ja Kreekale.

1965 – maailmaruumi saadeti esimene äriotstarbeline sidesatelliit Early Bird

1974 – Rootsi popbänd ABBA võitis Eurovisiooni lauluvõistluse lauluga «Waterloo», mis pani aluse ansambli rahvusvahelisele karjäärile.

1992 – suri ulmekirjanduse legen Isaac Asimov.

2004 – Leedu Seim tagandas napi häälteenamusega Leedu presidendi Rolandas Paksase. Presidendi ajutiseks kohusetäitjaks sai Artūras Paulauskas.

2010 – Venemaa energiaettevõte Gazprom alustas gaasitoru Nord Stream ehitamist. Läänemere põhja paigaldati esimene toru.

Loe ka neid

Tagasi üles