Personaalsed aju-uuringud võivad pakkuda depressiooniravi

Pilt on illustratiivne

FOTO: Michel Ginies/SIPA/Scanpix

Rääkides elektri kasutamisest närvide ravil ilmub paljude silme ette õõvastavad kaadrid elektrokonvulsiivteraapia alguasaegadest. Aju elektriga stimuleerimises on siiski tõepõhi taga ning seda tehnikat kasutatakse muu hulgas ka meeleoluhäirete nagu depressioon ravimiseks. Austraalia teadurid lähevad sammu edasi ning üritavad luua meeleolu mõjutamiseks igale patsiendile personaalseid elektriteraapia vahendeid.

Monashi ülikoolis Melbourne’is viiakse lähemas tulevikus läbi ühed esimesed katsed, mille käigus kolbale seatud elektroodid mõõdavad aju elektrilisi signaale ning omakorda mõjutavad neid. Erinevatel meeleoluhäiretel on peale neurokeemiliste tunnuste ka biofüüsikaline iseloom, näiteks depressioon väljendab ennast ka konkreetsetes ajulainemustrites, vahendab teadusajakiri Nature.

Senised aju elektriga mõjutamise tehnikad kasutavad kõikide patsientide puhul sama sisendit, samasuguseid stiimuleid. Kuid Monashi ülikooli töörühm koos mitmete teistega üle maailma soovib välja töötada tõhusad viisid kuidas neid robustsemaid süsteeme kohandada iga konkreetse abivajaja iseärasustele. Umbes pooled depressioonijuhtumid on leevendatavad transkraniaalse magneetilise stimulatsiooniga, kuid neuropsühholoog Kate Hoy sõnul saab neid tulemusi parandada.

Hoy juhitud rühma katse eesmärgiks on välja selgitada, kas aju enda impulsse jälgides saavad nad luua süsteeme mis ennast ise sobilikuks ajumanipulatsiooniks kohandavad. «Kuigi mõte on alles värske, tundub, et tegemist on paradigmamuutusega,» ütles Hoy Nature’ile.

Monashi ülikooli katse käigus ühendatakse katsealuste peanaha külge transkraniaalsed vahelduvvoolu elektroodid (transcranial alternating current stimulation ehk tACS). Need mõõdavad ja mõjutavad aju üheaegselt, samal ajal mõõdavad neuroloogid närvisüsteemis toimuvat elektroentsefalograafiga (EEG). Üheksa kuu jooksul testitakse süsteemi 80 terve vabatahtliku peal, tõhustades meetmeid ning muutes neid veelgi ohtutumaks. Seejärel jätkuvad katsed juba depressiooni käes vaevlevate inimeste peal.

Austraallased pole ainsad, kes sääraseid nõndanimetatud suletud ringi süsteeme testivad. Sarnased katsed teiste vahenditega on plaanis ka Saksamaal ja USA’s. Selliseid süsteeme saab hüpoteetiliselt kasutada ka mäluhäiretega inimeste puhul. Mitmed uurijad on väljendanud lootust, et need uuringud tõestavad seose ajulainete ning vaimsete häirete vahel ning suudavad pakkuda suuniseid vaimse tervise parandamiseks.

Monashi ülikoolis katseid koos Hoy’ga läbi viiv Paul Fitzgerald loodab, et neil õnnestub tarkvaraliselt vähendada EEG elektrilist mõju tundlikele elektroodidele. Kuna EEG ise põhjustab niiöelda elektrilist taustmüra, siis selle kasutamine mõõtmiste läbi viimiseks põhjustab tulemustes elektrilisi artefakte. Kuid lootust on, et teadlased suudavad neist läbi näha.

Loe ka neid

Tagasi üles