Täna ajaloos 08.04: eestlased nõudsid Petrogradis autonoomiat

1917. aastal toimus edukas autonoomiat nõudev meeleavaldus Petrogradis

FOTO: Wikimedia Commons

1917. aastal toimus Venemaa Riigiduuma ees massiline meeleavaldus millega nõuti Liivimaa ning Eestimaa liitmist üheks autonoomseks kubermanguks Vene riigi koosseisus.

Vana kalendri järgi toimus meeleavaldus 26. märtsil. Rongkäigu ametlik põhjus oli Eestimaa talurahva vabastamise mälestamine, ent kõigile oli teada demonstrantide tõeline motiiv.

Petrogradis korraldas meeleavalduse Eesti Vabariiklik Liit mõjutamaks duumat, et see võtaks kiiremas korras vastu Eestimaa autonoomia seaduse. Demonstratsioonist võttis osa umbes 40 000 sel ajal Petrogradis viibunud ja elanud eestlast. Rongkäigus liiguti duumahoone Tauria palee ette. Osalejate hulka kuulusid nii natsionalistlikult kui sotsiaaldemokraatlikult meelestatud eestlased. Kõrvuti lehvisid revolutsioonilised punalipud ning trikoloorid. Meeleavalduse peamine korraldaja oli Artur Vallner, Petrogradi eestlane ning gümnaasiumiõpetaja, kes marsis kõige ees käes sinimustvalge.

Tauria palees anti duuma esindajatele üle nõu autonoomiaseadus vastu võtta. Ajutise Valitsuse liige, Petrogradi komandant Boris Engelhardt kuulutas eestlaste autonoomiasoovi õiglaseks ning eesti rahva omavalitsuseks valmis olevaks. Autonoomia Eesti kubermangule saabus neli päeva hiljem mil Liivimaa ametlikult Eestimaaga ühendati ning kuberneriks määrati Jaan Poska.

8. aprilli sündmused Eestis:

1422 – Tallinna Raeapteegi esmamainimine.

1926 – Tallinnas toimus 10. aprillini kestnud II Eesti kehalise kasvatuse kongress.

1935 – riigivanem Konstantin Päts ja Vabariigi Valitsus külastasid Riigikohut tema uutes ruumides Tallinnas.

1983 – Johannes Käbin vabastati seoses pensionile siirdumisega Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe kohustest. Tema asemele valiti Arnold Rüütel.

1991 – Andrus Öövel määrati Piirivalveameti peadirektoriks.

1992 – Ülemnõukogu tunnistas Eesti Komitee Kodakondsusameti poolt välja antud isikutunnistused kehtetuks, kuid nende väljaandmist jätkati sellest hoolimata.

1994 – ajalehe Rahva Hääl peatoimetaja kohuseid asus täitma senine ETA peatoimetaja Peeter Tali.

1995 – parvlaeva Estonia ehitajad avaldasid rahulolematust rahvusvahelise uurimiskomisjoni aruandega.

1998 – Maarja-Liis Ilus pääses esimesena eesti lauljatest looga «First in Line» MTV-sse.

1999 – sajandi muusika suurkujuks valiti Gustav Ernesaks.

2000 – Lõuna politseiosakonnale kuuluv sisselülitatud vilkurite ja signaalidega auto sõitis Tallinnas Kotka tänaval vöötrajal otsa 76-aastasele naisele, kes suri pool tundi hiljem avariipaigas.

2005 – ametist lahkus alates 2000. aastast KredExit juhtinud Maive Rute, kes asus tööle Brüsselisse Euroopa Komisjoni innovatsiooni ja väikeettevõtluse direktori ametikohale, hakates Euroopa kiratsevat majandust elavdama.

Ja maailmas:

217 – tapeti Rooma imperaator Caracalla.

1500 – Prantsuse armee vallutas Šveitsi palgasõdurite abil Milano.

1513 – Hispaania maadeavastaja Juan Ponce de Leon avastas Florida.

1730 – New Yorgis avati Põhja-Ameerika esimene juudi sünagoog.

1759 – Briti väed vallutasid Indias Madrase osariigis Masulpitami.

1899 – Martha Place'ist sai esimene elektritoolil hukatud naine.

1904 – New Yorgis nimetati Longacre Square New York Times'i kõrghoone järgi ümber Times Square'iks.

1911 – Hollandi füüsik Heike Kamerlingh Onnes avastas ülijuhtivuse.

1986 – Clint Eastwood valiti Carmel-by-the-Sea (California osariigis) linnapeaks.

1994 – leiti Kurt Cobaini surnukeha.

2006 – Alaksandr Łukašenka vannutati kolmandaks ametiajaks Valgevene presidendiks.

2014 – Iirimaa president Michael D. Higgins tegi esimese Iiri Vabariigi riigipeana riigivisiidi Suurbritannia pealinna Londonisse.

Loe ka neid

Tagasi üles