Täna ajaloos 09.04: lõppes esimene kaasaegne sõda

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Ameerika Ühendriikide kodusõda peetakse esimeseks tööstusrevolutsiooni poolt koletuks muudetud modernseks sõjaks

FOTO: Wikimedia Commons

9. aprillil 1865 piirati ümber Appomatoxi kohtumaja kus varjas ennast Ameerika Riikide Konföderatsiooni väejuht kindral Robert E. Lee. Lee otsustas partisanisõja jätkamise asemel kapituleeruda ning sellega lõppes üks esimesi modernse tehnikaga peatus sõdu, Ameerika Ühendriikide kodusõda.

USA kodusõda on tuntud oma verisuse ja töösturevolutsiooni tehnikasaavutuste purustava jõu poolest. Sõja käigus sattusid lahingusse esimesed soomuslaevad, meremiinid, torpeedod, tagantlaetavad püssid ning isegi allveelaev. Uudiseid rinde ja tagala vahel edastas telegraaf ning olusid lahinguväljal kajastasid rindefotograafid.

Kuigi kõik need sõjariistad olid välja töötatud enne kodusõja algust kui selle verise sõja tannerdel leidsid need esmakordselt ulatusliku kasutust. Mõlemad pooled kandsid ulatuslike kahjusid, põhjaosariikide vägedes hukkus 360 000 inimest ning lõunaosariikides hukkus 258 000 hinge.

Mitmed sõjaajaloolased on USA kodusõda just sellel põhjusel pidanud esimiseks moodsaks sõjaks, mis sai «eeskujuks» kõikidele hilisematele koledustele mida tööstuslik sõjamasin käima lükkas.

9. aprilli sündmused Eestis:

1867 – Hans Erdell ostis päriseks Roobe mõisa, saades esimeseks eesti talupojast rüütlimõisa omanikuks.

1910 – Peterburi Jaani kirikus algas 10. aprillini kestnud I eesti asunduste hariduskoosolek.

1918 – Tartus ilmus Eesti Maarahva Liidu häälekandja Maaliit esimene number.

1925 – siseminister määras Eduard Metsa Politseikooli ülemaks.

1937 – Tallinnas lõppes kolm päeva kestnud poksi kolmikturniir, kus osalesid Eesti, Saksamaa ja Läti poksijad. Turniiri võitis üllatusega Eesti, kes Saksamaad võitis 5:3 ja Lätit 7:1, Saksamaa võitis Lätit 8:0.

1938 – valiti omavalitsuste esinduskogude poolt valitud esindajate kogu liikmed.

1992 – Jaak Tamm valiti Tallinna linnapeaks.

1995 – Eesti rahuvalverühm Estpla-1 asus teenistusse Horvaatias.

1997 – Rahvusooper Estonia noor balletisolist Stanislav Jermakov tunnistati Lõuna-Aafrikas Pretorias rahvusvahelise balletikonkursi üldvõitjaks.

2012 – Keskerakonnast astusid üheskoos välja Vilja Savisaar-Toomast, Siiri Oviir, Ain Seppik, Toomas Varek, Inara Luigas, Lembit Kaljuvee, Deniss Boroditš ja Rainer Vakra.

Ja maailmas:

1454 – Itaalia riigid Milano, Firenze ja Veneetsia sõlmisid Lodi rahulepingu.

1609 – Hispaania ja Holland kirjutasid alla üheksa-aastasele rahulepingule.

1667 – Pariisis toimus teadaolevalt esimene avalik kunstinäitus.

1682 – kaks päeva pärast Mississippi suudmesse jõudmist kuulutas Prantsuse maadeuurija Sieur de La Salle kõik Mississippiga piirnevad maa-alad Prantsuse krooni alla kuuluvaks ning nimetas koloonia kuningas Louis XIV auks Louisianaks.

1691 – Prantsuse väed vallutasid Belgias Monsi linna.

1867 – Ameerika Ühendriikide Senat ratifitseeris lepingu, millega Venemaalt osteti Alaska.

1872 – Samuel R. Percy sai patendi piimapulbri tootmisprotsessile.

1938 – Kaunases kirjutati alla Eesti, Läti ja Leedu vahelise veksliseaduse konventsioon ja Eesti, Läti ja Leedu vaheline tšekiseaduse ühtlustamise konventsioon.

1938 – rahutustes Tuneesias hukkus Tuneesia mässuliste ja Prantsusmaa politsei ning relvajõudude kokkupõrgetes 22 inimest ning 150 sai haavata.

1940 – Teine maailmasõda: Saksamaa okupeeris Taani ja alustas Norra vallutamist.

1963 – Winston Churchill sai esimese välismaalasena USA aukodanikuks.

1969 – toimus lennuki Concorde esimene katselend.

1970 – ansambel The Beatles läks laiali.

1978 – asutati Eesti Sõjaveteranide Ühing Rootsis, esimheks valiti Jüri Remmelgas.

1983 – kosmosesüstik Challenger pöördus tagasi oma esimeselt missioonilt STS-6.

1989 – toimus Thbilisi veretöö: Nõukogude siseväed ajasid Thbilisis laiali iseseisvuslaste rahumeelse demonstratsiooni. Hukkus 18 inimest.

1991 – Gruusia kuulutas end iseseisvaks.

Tagasi üles