Analüüs: Eesti peaks vähendama jälgitavate õhusaaste ainete hulka

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Pilt on illustreeriv.

FOTO: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees / Scanpix

KBFI teadlaste analüüs soovitab Eestis lisaks Euroopa Liidus kehtestatud prioriteetsetele saasteainetele reguleerida välisõhus täiendavalt senise 78 saasteaine või ainerühma asemel 23 ainet.

Välisõhu kvaliteedi hindamiseks ja kontrollimiseks eristatakse esmatähtsaid ja esmatähtsuseta saasteaineid. Euroopa Liidus on kindlaks määratud 13 esmatähtsa saasteaine lubatud piirnormid. Lisaks saab iga riik vastavalt oma eripäradele määrata kodumaised piirnormid. Pärast iseseisvuse taastamist oli Eestis välisõhu piirnormidega reguleeritud saasteainete nimekirjas 181 ainet ja ainegruppi, mida 2016. aastaks oli kärbitud 78 aineni.

«Paljude ainete piirväärtused on pärit ligi kolmekümne aasta tagant, Nõukogude Liidu ajast,» selgitas keskkonnaminister Siim Kiisler pressiteate vahendusel. «Kahjuks ei ole enam võimalik leida, millised andmed olid kunagiste piirnormide määramise aluseks ja millest lähtuti nimekirja lühendamisel. Seega kerkis esile õigustatud küsimus, kas Eestis on vaja reguleerida nii paljusid aineid,» märkis minister.

Välisõhu saasteainete piirnormide ajakohastamise analüüsi alustati Eestis juba 2016. aastal. Piirnormide hindamisel võeti aluseks ettevõtete viimastel aastatel raporteeritud välisõhu saasteainete koguseid ja nende ohtlikkust. Tehtud analüüs soovitab algsest nimekirjast jätta välja saasteained, mida satub välisõhku nii vähe, et need ei kahjusta inimeste tervist ega keskkonda, mis võivad kahjulikku mõju avaldada pigem veekeskkonnas, mille tervist kahjustav mõju tekib alles väga suurte kontsentratsioonide puhul või mille puhul tagavad välisõhus ohutu taseme teised õigusaktid.

Lisaks vaadeldi eelnevalt reguleerimata õhusaasteaineid, mille heidet ettevõtted raporteerivad suurtes kogustes ja mis võivad seetõttu kujutada ohtu inimeste tervisele või keskkonnale, ning nimekirja otsustati lisada veel kaks ainet. Seega jäi pärast uurimistöös tehtud analüüsi sõelale 23 Eestile iseloomulikku saasteainet, millel võib olla kahjulik toime ja mille piirnormide arvulisi väärtusi peeti seetõttu oluliseks üle vaadata.

Piirväärtuste ülevaatamisel võeti aluseks eelkõige Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO), USA Keskkonnakaitseagentuuri (EPA) ja Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) ekspertgruppide ning ka Taani Keskkonnaameti põhjalikud analüüsid ja arvamused. Lisaks võrreldi tuletatud arvulisi väärtusi teiste Euroopa riikide omadega, kus vastavale ainele piirväärtus kehtib. Leiti, et enamiku ainete puhul on senised piirväärtused pädevad, viie saasteaine piirväärtust soovitati karmistada ja neljal leevendada. Uuringu tulemusi võetakse arvesse ka uute piirnormide kehtestamisel. 

«Kuigi Eestis on väga puhas õhk ning selle säilitamiseks oleme Euroopas saastetasemete reguleerimisel ühed eesrindlikumad, on õhusaaste ohjeldamine pidev protsess ning igasuguse uue info ilmnemisel tuleb piirväärtused taas üle vaadata,» ütles Kiisler.

Analüüsi viisid läbi Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi keskkonnatoksikoloogia laboratooriumi teadur Mariliis Sihtmäe ja nooremteadur Katre Juganson sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus toel.

Tagasi üles